"Meie kodus oli päris lärmakas, sest ema ja isa ei kuulnud oma tegevuste helisid, lapsed jooksid ringi ja kisasid, sest polnud vanemaid, kes oleks öelnud, et võtke vaiksemalt," meenutas kultuurikorraldaja ja kirjeldustõlk, kurtide vanemate laps Piret Aus oma lapsepõlve. "Ma olen peres viimane laps ja ainuke, kes läks muusikakooli. Muidugi toimusid kontserdid, mida vanemad käisid loomulikult vaatamas, aga mitte keegi ei tõlkinud seal toimuvat neile."

Ausi sõnul on muusikat võimalik tõlkida. "Laulul on ju sõnad ja sõnumit on võimalik tõlkida. Kui on meloodia, siis saab tõlkida tempot, kas on ärev muusika või hoopis aeglane, kas mängib viiul või flööt. Seda kõike saab edasi anda viibete, kehakeele ja näoilmega," lisas Aus.

"Mina ei ole viipekeele spetsialist, sest meie pere on selles mõttes eriline, et mu isa oli kurtide koolis õppinud ja viipekeel oli tema emakeel, aga minu ema kurdistus sõja ajal hilisteismeeas ja tema ei olnud viipekeelt õppinud ja seepärast tekkis meie peres oma salakeel."

Piret Aus on korraldanud suurte sündmuste nagu näiteks laulupeo viipekeelset tõlget ning kogenud, et kahel tõlgil võib olla erinev lähenemine, sest viiplemine on looming. "Nad loovad seda viibet, päris sõna-sõnalt tõlkida ei saa," lisas Aus. "Ja nagu me nägime ka Eesti Laulul, siis kindlasti ei tee inimene üksi seda tööd, sest tal peab kuulja ka kõrval olema."

Aus meenutas, et Eurolaulu esimene viipekeelne tõlge 2020. aastal oli viipekeelse kogukonna oma algatus, mis ei tulnud riigi poolt. "Kogukond ise tahtis osa saada sellest vägevast show'st," ütles Aus.

Märtsikuus läheb Aus Helsingi Ooperiteatrisse, kus ooper "Jevgeni Onegin" tõlgitakse soome viipekeelde. "Kaks viipekeele tõlki on ooperi ajal lava kõrval. Üks annab edasi sümfooniaorkestri muusikat ja teine laulu teksti. Loodan väga, et sellest tuleb harukordne kogemus, mida me saame ka Eestis rakendada," oli Aus optimistlik.

Aus loodab, et inimesed üha enam märkavad erivajadustega inimesi ega pööra pilku ära. "Hoolimine ja abi pakkumine ning siis ka mitte solvumine, kui inimene ütleb, et aitäh, aga ma saan hakkama. Küsin järgmine kord järgmise inimese käest uuesti, see ei ole äratõukamine."

"Iga puue on erivajadus, aga iga erivajadus ei pruugi tähendada puuet. Kui me loome ligipääsetavaid lahendusi, siis sellest saavad abi ka väikesed lapsed, eakad inimesed ja kõik teisedki," ütles Aus. "Aasta tagasi olin ma pärast operatsiooni karkudel liikuja, ma ei olnud ju seetõttu tunnistatud puudega inimeseks, aga mul oli kahe kuu jooksul vaja kasutada nii kaldteed, lifti kui ka invaparkimiskohta."