Kõigi seemnete külvamisega tuleks Marit Mäesaare sõnul praegu veel rahulikult võtta. "Kui ei ole õigeid tingimusi, siis taimed venivad välja ja muutuvad koledaks selleks hetkeks, kui neid päriselt on vaja istutada," sõnas ta. Mõningaid seemneid aga juba täitsa võib mulda panna. "Praegu võiks teha sellist kiiret sööki ehk võiks külvata võrseid ehk pisirohet," soovitas Mäesaar.

Kõiki taimi ei pea Mäesaare sõnul külvama üldsegi mulla sisse, vaid võib ka külvimatile. Näiteks kui väikses plastkarbis tselluloosimatile puistata brokoliseemned ja neid kergelt veega kasta, siis nädala pärast saab juba esimesed võrsed põske pista. "Muld on lihtsalt selline asi, mis hoiab seda niiskust, aednikule selline tore tööriist. Siin hoiab meil niiskust tselluloosimatt, pärast paneme kasvuhoonekaane ka peale ja kui ilusti kasta, siis nädala pärast saab juba süüa," rääkis Mäesaar.

Kui üldjuhul tasuks seemnete külvamisega oodata, siis on ka erandeid. Kellel näpud juba kihelevad, siis näiteks võib praegu mulda panna paprika-, tšilli- või füüsaliseemneid. "Väga paljud panevad hästi varakult tomatit ja kurki lihtsalt selleks, et saada võimalikult kiiresti, absoluutselt võib," sõnas Mäesaar.

Jätkusuutliku aianduse musternäitena tõi Mäesaar välja mullakuubikute masina, mis valmistab ette mullakuubikud, kuhu sisse on hea seemned külvata. "Üks hetk, kui seemned on ilusti idanenud ja väikesed juurekesed hakkavad altpoolt juba paistma, siis tuleb mängu suurem kuubikukene. Väiksema kuubiku paned suurema peale ja siis kasvab see suuremaks, mille saab otse õue istutada," rääkis Mäesaar.

Igasse kuubikusse tasub panna esialgu vähemalt kaks seemet, juhul kui üks kasvama ei peaks minema. Kui lähevad mõlemad, siis tuleb üks võrse lihtsalt eemaldada. Peale tasub seemnetele puistata kas perliiti, vermikuliiti või ka tavalist mulda. Perliit hoiab lihtsalt niiskust paremini kui muld. Niiskuse hoidmiseks tuleb karbile, kuhu seemned külvatud said, asetada peale ka kaas, kuid seejuures tagada ka õhu juurdepääs, et vältida hallituse teket.

Lõpuks võiks iga seemnekarbi juurde ka etiketi lisada, et tublil taimekasvatajal ei ununeks, mis kuhugi külvatud sai. Karbi asukoha puhul peab inimene enda kodu omapärasid teadma. Seemnetest idanevad võrsed vajavad küll valgust, kuid aknalaual võib veebruaris olla veel liiga külm, või kui aknalaua all on täpselt radiaator, siis vastupidi – liiga soe, mis kuivatab mulla ära. "Tuleb tunda enda koduseid olusid," sõnas Mäesaar.