R2 "Hommik!" uus saatejuht Muttika: otse-eetri tunne on sõltuvust tekitav
R2 saates "Hommik!" saatejuhina alustanud Jüri Muttika rääkis Menule antud intervjuus, kuidas ta 14 aastat raadio otse-eetris saateid tegi, miks ta 2013. aastal järsku raadiotöö lõpetas ning mispärast nüüd taas ringiga raadiosse on jõudnud. Lisaks "Ringvaate" saates lugude tegemisele on Muttika ka populaarne õhtujuht ning kasvatab nelja-aastast poega.
"Raadio 2 peatoimetaja küsis jaanuari alguses, kuidas mul läheb ja kas "Ringvaate" kõrvale saaks veel töökohustusi võtta," meenutas R2 "Hommik!" värske saatejuht Jüri Muttika, kuidas raadiosaatejuhiamet temani jõudis. "Vastasin, et läheb lõbusalt ja juurde mahub tegemisi ikka, kui need televõtteid segama ei hakka."
R2 hommikuprogrammi eetris on Muttika kord-paar nädalas, kaassaatejuhiks Margus Kamlat või Bert Järvet. "Graafik on mul suhteliselt paindlik ja kuni kuulajaid eemale ei peleta, tuleb teha niikaua, kuni ikka eetrisse tagasi kutsutakse."
Huvitavaim projekt on hetkel nelja-aastane poeg
Muttika jätkab ka "Ringvaates" lugude tegemist. "Aga huvitavaim projekt on hetkel mu nelja-aastane poeg, kelle kasvatamine on väga põnev."
Lisaks on ta talve jooksul Kultuurikeskuses Kaja aeg-ajalt huvitavate inimestega vestlusõhtuid teinud,. "Need on inimesed, kellega töise kokkupuute ajal on tekkinud tunne, et teinekord võiks pikemalt juttu ajada, kui vaid mõneminutilise lühiintervjuu vormis. Sõbrapäeval näiteks tuleb vestluskaaslaseks Maire Aunaste. Tänavuse talve jooksul on Kaja keskuse publiku ees mulle oma elust uskumatuid seiku pajatanud Märt Avandi ja Anu Saagim."
Muttika tegi jutusarja "Saab ka nalja" juba eelmisel talvel. "Kusjuures tegu pole podcastiga, mida tänapäeval vist iga sisulooja tegema on hakanud. Kajas on meil klassikaline salongiõhtu valgete linadega kaetud laudade taga koos õhtujuhiga."
Õhtujuhi töös saab oma edevust välja elada
Ekraanilt tuttava tegelasena on Muttikal väljaspool tele-eetrit palju õhtujuhtimise ja konferansjeetööd. "Saan oma esinejavõimeid ja edevust täiega rakendada erapidudel, konverentsidel ja avalikel üritustel. Viimati juhtisin aastavahetuse kontserti Tallinnas Vabaduse väljakul, kus publikut oli staadionikontserdi jagu," ütles Muttika.
Talent hakkab arenema siis, kui seda pidevalt proovile panna
Raadiotöös on Muttika professionaal. "Aastatel 1995-2000 õppisin Tallinna Ülikoolis raadiorežiid ehk raadiosaadete tegemist alates juhtmete kerimisest kuni kuuldemängude lavastamiseni. Sain selles vallas bakakraadi, mis tänaseks on võrdsustatud magistriga," meenutas Muttika. "Eks kogemus tekib ikka suure läbisõidu pealt ja talent hakkab arenema alles siis, kui seda täiega tegevuses hoida ja pidevalt proovile panna. Kiiresti tekib suur kogemus ainult suure töökoormuse ja täieliku pühendumise tulemusel."
Raadio puhul tasub Muttika sõnul märkida, et eetris rääkida on lihtne siis, kui on, mida öelda ja küsida lihtne siis, kui on, mida küsida. Talenti peab sel alal muidugi ka olema ja kiita peab ka saama ja kõik see peab endale väga meeldima. "Muidu on päris raske sellist töökoormat nautida," lisas ta.
Töötempo oli nii kiire, et alles saatekülaliselt sai teada, millest intervjuu tuleb
Otse-eetris oli Muttika esimest korda 1998. aastal. Esialgu helioperaatorina ühes tänaseks kadunud raadiojaamas, alates aastast 1999 jätkas Muttika uudistetoimetaja-reporterina Kuku raadios. "Sellest sai uudiste lugemine, reportaažid ja pikapeale ka igast asendist saatejuhtimine kuni aastal 2004 ütles Kadri Kõusaar mulle muu jutu käigus, et vahepeal kuulis Muttikat Kuku raadiost ükskõik mis kell raadio sisse lülitasid."
Põhjus oli selles, et suvehooajal said noored asendussaatejuhtidena end igasugustes saadetes proovile panna. "Varupink oli toona nii lühike, et mõni päev sain lühikese etteteatamisega lausa mitut saadet teha. Kohati isegi nii, et alles saatekülalistelt sain teada, mis teemal nendega saadet pean tegema hakkama," meenutas Muttika.
Kõikvõimalike meelitustehnikatega meelitas intervjuusid andma
"Muide, ilma eelnevalt paberil valmis kirjutamata tekstiga otse-eetris täislausetega rääkimas avastasin end umbes neli-viis aastat pärast raadiotööga alustamist." Edasine meenub Muttikale tagantjärgi nagu üks pikk tööpäev, kus on kogu aeg natuke liiga kiire, et mõelda jõuaks ja kogu aeg peab kellelegi võhivõõrale helistama ja kõiki inimkonnale teadaolevaid meelitustehnikaid kasutades veenma kohe intervjuud andma.
14 aastat sisuliselt puhkuseta raadio otse-eetris
2013. aasta sügisel avastas Muttika, et alates 1999. aasta kevadest ei olnud ta sisuliselt nädalatki raadio otse-eetrist pausil olnud. Vahepeal mahtus selle kõige kõrvale veel töö "Eesti Ekspressi" reporterina, filmirežissööri magistriõpingud Balti filmi, meedia ja kunstide instituudis ning "Ringvaate" reporteritöö alates 2009. aasta septembrist, kui see tänapäevase Rahvusringhäälingu teleõhtu põhikomponent tookord päris algusest alustas.
Pärast sildade põletamist naasti tagasi koduranda
"Viis nädalat oli mul raadiost paus 2008. aasta sügisel, kui kolisime kaasaga korraks Londonisse," meenutas Muttika lühikest pausi raadiotööst. "Plaan oli pikemaks sinna elama jääda, aga ootamatult alanud maailmalõpu mõõtu majanduskriis peletas meid juba poolteist kuud pärast kõigi kodumaiste sildade põletamist tagasi koduranda."
Keha ütles, et öö on alles, mis sa tõmbled
Pikalt aga seiklusest puhata ei jõutud, sest juba paar päeva pärast lennujaamast kohvrite koju vedamist naasis Muttika taas Kuku hommikuprogrammi, justnagu oleks lihtsalt sajusaartel korralisel puhkusel käinud. "Pikk ja tihe tööpäev jätkus ning kogus muudkui hoogu, kuni sügisel 2013 tulin raadioeetrist päevapealt maha. Olin tolleks hetkeks paar kuud Vikerraadio hommikuid juhtinud ja avastasin pärast varahommikust saatejuhtimist päeval "Ringvaate" võttel, et ei tunne end piisavalt andekalt, et kaamera ette astuda. Eks see oli väsimus, mis oli kuhjuma hakanud ja tingitud liiga varasest ärkamisest."
Kui "Vikerhommik" algas hommikul kell 5:30, siis Raadio 2 hommikuprogramm alustab hommikul kell seitse. "Kella seitsmest eetrisse minek mõjub mulle pigem virgutavalt, tekitab optimistliku tunde, et varem alanud päevaga õnnestub rohkem ära teha," ütles Muttika. "Seevastu 5:30 põletas küünalt kahest otsast. Keha ütles, et öö on alles, mis sa tõmbled."
Otse-eetri tunne on sõltuvust tekitav segu ootusärevusest ja jahiinstinktist
Muttika sõnul on vahepealse kümne aasta sisse mahtunud palju huvitavat ja tõtt-öelda pole ta kordagi mõelnud, et peaks end mõnele raadiojaamale saatejuhina välja pakkuma.
"Aga kui nüüd Kamlat helistas ja uuris, kas ma tahaksin R2 hommikuid teha, tundsin, et olen vahepeal piisavalt puhata saanud ja võiksin jälle eetrisse naasta," selgitas Muttika. "Saate algussignatuuri ajal tundsin seda vana head otse-eetri tunnet, mida ei saa mitte millegagi asendada. See on sõltuvust tekitav segu ootusärevusest, jahiinstinktist ja otsusekindlusest."
Toimetaja: Annika Remmel