X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Eesti Laulu ankeet. Peter Põder

Foto: Ken Mürk/ERR

Menu portaal teeb läheneva Eesti Laulu finaali tuules lühikesed intervjuud kõigi finalistidega. Sel korral tutvume Peter Põderiga, kes soovib Eesti Laulul edu hoopis Nele-Liis Vaiksoo võistlusloole.

Mis on sinu viimase aja lemmiklugu või -album?

Uut muusikat avastan ma oluliselt vähem kui näiteks keskkoolis või oma kahekümnendate alguses. Kui vaadata minu praeguseid Spotify kõige mängitumaid laule, siis seal on minu lastest tulenevalt multikatest pärit lood ("Frozen", "Encanto", "Moana" jne). Olen aastatega ennast saanud korralikult Disney filmidest pärit muusikaga kurssi viia!

Minu isiklik muusika kuulamise maitse muutub aga periooditi. Praeguseks olen enim kuulanud metal-bände, näiteks I Prevail ja lemmikuks on nendelt "There's Fear In Letting Go". Veel meeldib mulle Sleep Tokeni lugu "Chokehold", mis on nende albumi "Take Me Back To Eden" esimene laul. Mõni teine periood kuulan rohkem näiteks mõnd John Mayer lugu (nt "Continuum" plaadilt) või hoopis Ed Sheeranit ja Jason Mrazi.

Mis sulle finaali juures kõige hirmutavam tundub?

Finaalis tahaksin teha enesekindlama ja intonatsiooniliselt puhtama esituse. Olen enamuse aja laval veetnud siiski kitarristina ja olnud lauljana pigem taustalaulja rollis. Poolfinaal õpetas, et kuigi seda lavalist kogemust peaks justkui olema, siis otse-eetris soololauljana esinemine võttis ikkagi jala ja ka hääle värisema. Otseheli ei andesta.

Mis on sinu läbi aegade lemmik Eesti Laulu / Eurolaulu võistluslugu?

Üks Eurovisiooni lugu, mis kohe meelde tuleb on Ruffuse "Eighties Coming Back" – see oli mu kunagine lemmik. Eraldi tooksin kindlasti välja ka Mick Pedaja "Seis" – väga ilus ja ehe muusikapala. Neid laule, mis läbi aegade mulle meeldinud, on kindlasti veel.

Kelle enda konkurentidest Eurovisioonile saadaksid?

Finalistide seast saadaksin Eurovisioonile Nele-Liis Vaiksoo. Ja mitte üldse sellepärast, et olen selle loo kaasautor, vaid Nele-Liis on lihtsalt suurepärane laulja ja tema hääl väärib kohta suurel eurolaval.

Milline on sinu esimene Eurovisiooniga seotud mälestus?

Esimene mälestus Eurovisioonist on see kui Eestit läks esindama Ines lauluga "Once in a Lifetime". Sealt edasi mäletan juba meie võitjaid Tanel Padarit ja Dave Bentonit lauluga "Everybody". Mingi mälestus on mul ka Silvi Vraidi esituses kõlanud laulust "Nagu merelaine", olin siis kolmeaastane.

Mis tundeid Eurovisioonile pääsemine vaimusilmas tekitab?

Enda edasipääsemist Eurovisioonile ma ette kujutanud ei olegi. Olen seda soovinud hoopis Nele-Liis Vaiksoole. Sellele mõelda on väga äge! Oleksin südamest õnnelik ja tänulik!

Kas keskendud nüüd rohkem soolokarjäärile?

Ma ei saa öelda, et otseselt soolokarjäärile keskenduksin, aga pigem sellele, et jätkuks oma laulude sahtlist kuulajateni jõudmise protsess. Umbes kolm aastat tagasi võtsin ma vastu otsuse, et mul ei ole mõtet ainult endale muusikat kirjutada ja üritan oma lugude väljaandmist lihtsalt jätkata. Suures plaanis arvan, et mu muusiku tee jätkub samamoodi – juba märtsis olen jälle laval kitarristina.

Loodan, et ka suvi on toredaid esinemisi täis. Olen enda jaoks lõpuks avastanud, et järjepidevus on igasuguse edu võti – toitumine, trenn, karjäär, eesmärgid, unistused. Seega ongi minu suur plaan olla kõigega lihtsalt järjepidev.

Kas tasakaalu leidmine bändimehe / laulukirjutaja ja soolortisti elu vahel põhjustab ka mingeid murekohti?

Ma ei usu, et tasakaalu leidmine mulle muret valmistab. Mulle väga meeldib, et ma saan ennast muusikaliselt väljendada läbi nii mitme tahu. Ma tõesti naudin neist igaüht. 

Toimetaja: Neit-Eerik Nestor

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: