Viigimaa: kehva unekvaliteediga inimesed elavad kaks aastat vähem
Kui inimene ei ole füüsiliselt väsinud, siis on raske hästi magada ja kui inimene on vaimselt väsinud, siis uni ongi katkendlik, rääkis Margus Viigimaa "Terevisioonis". Kehv unekvaliteet võib aga viia suurte terviseprobleemideni.
"Kõige suurem, 300 000 inimesega uuring tehti Briti biopanga andmetel, kust selgus, et need, kelle une kvaliteet on halb, nende eluiga on kaks aastat lühem," ütles kardioloog Margus Viigimaa. "Kui esineb lisaks veel uneapnoe, siis on eluiga isegi seitse aastat lühem. Eluiga on lühem just põhiliselt südamehaiguste tekkimise tõttu."
Eestis tarvitab praktiliselt kolmandik elanikest vererõhuravimeid. "Just une ajal langeb süstoolne ehk ülemine vererõhk 20 protsenti, diastoolne ehk alumine vererõhk kümme protsenti ja see ongi normaalne," selgitas Viigimaa. "Uuringud näitavad, et hea unega on võimalik vererõhuravimitest lahti saada. Elustiili muudatustel nagu mõõdukas kehaline tegevus ja soola tarbimise vähendamine on tervisele palju tulemuslikum ja pikaajalisem mõju kui ravimitel. Tervis peitub elustiilis."
Viigimaa sõnul saavad arterid öösel puhata, südame löögisagedus langeb isegi neljakümne peale, mis ongi normaalne. "Aga kui seda ei toimu ja uni on katkendlik, siis ei saa arterid ega süda puhata ja me ei ole seetõttu järgmisel päeval päevaseks tegevuseks valmis."
On leitud, et kehva unega on tunduvalt suurem risk teise tüübi diabeedi tekkeks. Vööümbermõõt ning kehamassiindeks suurenevad ja see kõik viib südamehaiguste tekkeni. Põhjus on selles, et sageli inimesed, kes kehvasti magavad, ärkavad öösel üles ja neil võivad tekkida näljasööstud ehk öised söömised. Kui inimene ärkab üles väsinuna, siis ikkagi tahetakse energiajooke, magusaid ja kõrge suhkrusisaldusega toite ja see jällegi viib kehakaalu tõusuni.
Viigimaa sõnul tekib organismis stressiseisund, inimene ei leia asu, ta ei ole välja puhanud ja otsib mingisugust asendustegevust, et kuidagi oma seisundit parandada.
"Uuringutest selgub, et kolmandik maailma inimestest magab liiga vähe, alla kuue tunni või kui nad ka kauem magavad, siis une kvaliteet ei ole hea," ütles Viigimaa. "See on nii noortel, kellel on väikesed lapsed, kui vanematel inimestel, kellel uni ei tule. Palju on vaimset stressi, vaimset läbipõlemist. Kui inimene pole füüsiliselt väsinud, ta pole teinud korralikku füüsilist tööd, siis head und on raske saada. Kui inimene on vaimselt väsinud, siis uni ongi katkendlik."
Mured ja pinged ei lähe inimesest niisama välja, lisas Viigimaa. "Ikkagi kehaline tegevus on see, mis väga palju aitab. Füüsiline tegevus on hea võimalus pingeid maandada ja head und tekitada. Kõik uinutid ja rahustid on tupiktee," selgitas Viigimaa.
"Inimesed haaravad kergema variandi järele, aga tegelikult tuleks teha kehalist tegevust, aga seda ei tohiks teha vahetult enne magamaminemist," ütles Viigimaa. "Viiest kaheksani on väga hea aeg. Kui jääb juba hiljemaks, siis organismil läheb poolteist tundi, et uuesti maha rahuneda. Hea une jaoks piisab ka tunnisest reipast jalutuskäigust, ei pea trenni tegema. Inimene peab leidma oma unerütmi, sest unes peitub tervis."
Toimetaja: Annika Remmel
Allikas: "Terevisioon", intervjueeris Katrin Viirpalu