Eesti Laulu ankeet. Anet Vaikmaa
Menu portaal teeb läheneva Eesti Laulu finaali tuules lühikesed intervjuud kõigi finalistidega. Sel korral tutvume Anet Vaikmaaga, kes enda sõnul plaanib juba aastaid ka debüütalbumi välja andmist.
Mis on sinu viimase aja lemmiklugu või -album?
Mul on tehtud selline muusika nimekiri, kuhu lisan pidevalt juurde tänu Shazamile leitud uut muusikat. Seal on valikut stiili poolest seinast seina. Ühe enda jaoks värskeima avastusena tooksin välja Lily Meola laulu "Daydream". See laul on nunnult naiivne ja tuletab meelde, kui oluline on enda unistustest mitte lahti lasta. Kodus kuulan kõige parema meelega vinüüle. Domineerib pigem 1970.–1980. aastate muusika.
Mis sulle finaali juures kõige hirmutavam tundub?
Ma ei saa öelda, et ma väga millegi üle muretseksin. Pigem ootan finaali põnevusega.
Mis on sinu läbi aegade lemmik Eesti Laulu / Eurolaulu võistluslugu?
Läbi aegade on Eesti eurolauldest mul kaks lemmikut "Eighties coming back" ja "Goodbye to Yesterday". Kujutaksin neid laule uues kuues ette ka tänasel päeval. Teised laulud elasid ja toimisid võibolla rohkem omas ajas.
Kelle enda konkurentidest Eurovisioonile saadaksid?
Konkurentide seast saadaksin Eurovisioonile Ollie, 5miinust ja Puuluubi või Daniel Levi. Ollie meeldib mulle üldiselt artistina. 5miinuse ja Puuluubi loo puhul köidab mind enim koos toimiv meesenergia. Danieli lugu võiks eristuda tugeva esituse ja südamlikkuse poolest. Sel aastal on Käärijä tuules kindlasti palju pööraseid laule ja väga rahulik polekski võibolla nii halb mõte.
Milline on sinu esimene Eurovisiooniga seotud mälestus?
Eurovisooni vaatamine oli lapsepõlves üks suur ühine pidu suguvõsa seltsis. Meelde on jäänud pikk ja väga põnev hääletamine, kus riigid üksteisele punkte annavad. Veel on jäänud meelde 2002. aastal toimunud Eurovisoon Eestis. Esinesin ise siis ETV laste kooriga Eurovisooni vahe-show'l. Siiamaani hoian alles enda nimelist Eurovisiooni artistikaarti.
Mis tundeid Eurovisioonile pääsemine vaimusilmas tekitab?
Eesti laulu võitmine ja Eurovisioonile pääsemine tundub hetkel utoopiline ja kättesaamatu. Ma arvan, et need tunded ja emotsioonid oleksid midagi sellist, mida ma ei oska isegi ette kujutada. Kui selline võimalus peaks juhtuma, oleksin väga õnnelik ja annaksin endast kõik.
Milline on su enda panus Sven Lõhmuse kirjutatud lugudesse või usaldad produtsenti täielikult?
"Serotoniini" sünni kõrval viibisin ka ise väga palju. Töötasime ühe teise demo kallal, mis oli oluliselt rahulikum. Pakkusin välja, et äkki katsetaks midagi ülipositiivset. Järgmisel päeval stuudiosse minnes mängis ta juba klaveril ette "Serotoniini" salmi meloodia ja sealt arenes ülejäänud lugu päris kiiresti. Sven tavaliselt loo kirjutamise käigus pakub välja mitmeid erinevaid ideid ja laseb nende vahel valida.
Kas Anet Vaikmaalt on oodata ka pikemas formaadis väljalaset? Mis suunas see kõlada võiks?
Mul on juba mitmeid aastaid plaan ja unistus enda album välja anda. See kõlaks kindlasti sarnases suunas nagu minu viimased singlid koostöös Sven Lõhmusega. Album annaks vabaduse katsetada erinevaid mõtteid ja samas saaks mõelda muusikale nö väljaspool singlite maailma. Tore oleks kindlasti ka stilistiliselt rohkem riskida ja piire kombata.
Toimetaja: Neit-Eerik Nestor