Ravimtaimedest tee joomine on eesti ühiskonnas üsna laialt levinud traditsioon. "Täna hommikul tegin endale astelpajuteed, mis on väga tervislik, sest astepalju seemnetest tulevad rasvlahustuvad vitamiinid. Astelpaju toime on teaduslikult tõestatud ja ka maitseb väga hästi," ütles Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õppejõud-lektor Artur Jõgi.

Islandi sambliku, saialille, mustika, küüslaugu ja kibuvitsa ravitoime on teaduslikult tõestatud

Islandi sambliku puhul on toime teaduslikult tõestatud ning võib väita, et ta ravib köha. "Eriti efektiivne on samblik kuiva köha puhul," lisas Jõgi. "Saialille puhul on tegemist antioksüdantsete omadustega. Suure teelehe puhul on toime samuti tõestatud, eriti hästi mõjub köha vastu siis, kui panna siirupi sisse."

"Mustikate puhul on tõestatud, et marjad mõjuvad silmadele väga hästi. Aga ei tohiks palju tarvitada, sest kui toime on sees, siis annus, mida korraga võetakse, peab olema reglementeeritud ja pakendil või pudelil kirjas. Mustikate puhul piiranguid pole, sest üleannustamist ei toimu, aga kõik taimed ei ole ohutud. Mõni taim on isegi mürgisem kui mürgine seen," selgitas Jõgi. "Küüslaugu raviv toime on ka tõestatud ja on leitud, et see toimib efektiivselt viiruste vastu. Samuti on kibuvits teaduslikult tõestatud profülaktiline vahend viiruste ja külmetushaiguste ennetamiseks."

Kummeli ja palderjanijuure raviv toime on tõestamata

Jõgi sõnul ei ole kummeli puhul raviv toime teaduslikult tõestatud või on siis toimeaine veel avastamata. "Kui keegi seda teed kasutab, siis omal vastutusel," ütles Jõgi. "Joob teed ja usub, et see toimib, aga ametlikku toimeainet kummelil ei ole. Kummelit on hästi palju uuritud, aga teaduslikult tõestatud efekti leitud ei ole. Sama lugu on palderjanijuurega. Aroom on palderjanil küll omapärane ja inimesed kasutavad seda rahustava vahendina, aga toime on tõestamata, seega me ei saa väita, et ta toimib kindlasti rahustavalt. See võib ka ergutavalt mõjuda."