X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Tartu rahuläbirääkimised lükkusid vägijookide liigse pruukimise tõttu edasi

Foto: Välisministeerium

Tartu rahuläbirääkimised toimusid nii saunas kui eraviisilistel kohtumistel. Ajaloolane Ants Siim meenutas "Ringvaates", et vägijookide liigse pruukimise tõttu pidi algselt 1. veebruaril toimuma pidanud allkirjastamise edasi lükkama.

Homme on Tartu rahu aastapäev. 1920. aasta 2. veebruaril kirjutati alla Tartu rahuleping, aga rahu läbirääkimised algasid Tartus juba 5. detsembril 1919. aastal. Venemaalt saabus siia ligi 30-liikmeline delegatsioon, kes majutati linna serva, Veski tänavale.

"Põhjus oli selles, et Veski tänav oli tuntud kui sakslaste tänav ja turvaline oli revolutsioonilised enamlased paigutada siia rahulikku äärelinna, kus elab pigem jõukam seltskond," ütles ajaloolane Ants Siim.

Märt Raua mälestustest, kus ta meenutab vene delegatsiooni isu kohta ringi käinud kuulujutte, saab lugeda järgmist: "Need 27 inimest kulutavad päevas oma 25 naela suhkrut ja määratu hulga leiba, sest nii üht kui teist võtavad nad lauast minnes endaga kaasa."

Eesti delegatsioon oli paigutatud kesklinna. Delegatsioonijuhil Jaan Poskal oli oma härraskorter, teised liikmed Julius Seljamaa, Mait Püümann, Jaan Soots ja Ants Piip said enda käsutusse maja, mis on märgiline ka ühel teisel põhjusel.

"Tegu oli kliinikuga, mis oli kohaks, kus täpselt aasta enne Tartu rahulepingu sõlmimist oli surnud Julius Kuperjanov," ütles Siim.

"Tegu oli raskete aegadega, aktiivsemad eestimeelsed Tartu daamid võtsid selle enda õlule ja tegelesid rahukonverentsi jaoks vajaliku mööbli, lauanõude, voodiriietega, et need oleks delegatsioonidel olemas," rääkis Siim. "Kogu see kraam siis laenati linna pealt kokku. Võõrastemajadest voodiriideid, restoranidest nõusid, palju kraami olevat ka kaduma läinud või ära rikutud. Väidetavalt just vene delegatsiooniga seotud esemeid, mis tuli hiljem omanikele kinni maksta."

Asjad said paika pigem eraviisilistel kohtumistel. Eriti just Poska ja vene delegatsioonijuhi Adolf Joffe vahel. "Tihti olid seal mängus ka vägijoogid," rääkis Siim. "Poskale ei olnud alkohol võõras. Võiks öelda, et ta oli tänapäeva mõistes funktsioneeriv alkohoolik. Poska alustas igal hommikul kahe pitsi konjakiga."

Ka saunas käisid diplomaadihärrad tihti koos. Poska ja Joffe ühised vihtlemised olid mingil ajal läbirääkimiste ainsateks uudisteks ja saunamees Jaan ajakirjanike suurimaks informeerijaks.

Lepingu allkirjastamine oli algselt planeeritud 1. veebruariks. Poska parem käsi Villem Tomingas on seda päeva meeleolukalt meenutanud: "Rahulepingu allkirjastamine algas keskpäeval. Äkki teatas venelaste juht Joffe, et tema delegatsioon on leidnud lepingust trükivea. Tekst läks uuesti trükki. Aga bankett algas õigel ajal. Istuti lookas laudade taha ja kulistati 24 pudelit prantsuse šampust. Siis tuli teade, et uus tekst sai valmis. Aga vägijoogid olid meestele liiga teinud ja nii saidki allkirjad alla 2. veebruaril, pärast seda, kui mõlemad pooled olid saanud natuke tukastada."

Legendaarne rahuläbirääkimiste laud on jõudnud nüüd Eesti kirjandusmuuseumi.

Toimetaja: Annika Remmel

Allikas: "Ringvaade"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: