X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Sirje Potisepp: hind on ostuargument number üks

Foto: Priit Mürk/ERR

Eesti toiduliit kuulutas neljapäeval 30. korda välja parima toiduaine võistluse. Toiduliidu juhi Sirje Potisepa sõnul sai võistlus alguse üleöö tekkinud vajadusest ja võimalusest konkureerida importtoodetega.

Potisepa sõnul oli 1990. aastate alguses alanud toiduaine võistlus suunatudki tootearendusele. "Me sattusime üleöö hoopis uude majandusruumi. /.../ 1993 toiduliidu inimesed leidsid, et nüüd on see aeg, kus peaks vaatama, mis tootearenduses toimuma hakkab, sest meie ettevõtted peavad ka sellega tegelema hakkama, sest pidi konkureerima hakkama," selgitas Potisepp.

"Üleöö tekkis inimestel võimalus näha, et lettidel ongi tooteid ja need ei saa otsa. Kohe tuleb meelde Ophelia džinn, mis oli helesinine. Milleks? Esiteks, et oli tegu joogiga, mida tavapäraselt ei olnud ja teiseks oli ta veel vahvat värvi. /.../ Võttis pea kümme aastat aega enne, kui inimesed hakkasid aru saama, et võib-olla ei olegi kõige parem mõte neid värvilisi tooteid tarbida. Inimeste teadlikkus on tohutult tõusnud," ütles Potisepp Vikerraadio saates "Huvitaja".

Algusaastatel mängis parima toiduaine valimisel Potiseppa hinnangul olulist rolli ka uudsus. Täna valib žürii parimad toiduained teadusliku sensoorse metoodika abil. "Seal ei ole emotsioone. Ei ole variante, et meeldib või ei meeldi. Loomulikult on igas inimeses veidi subjektiivsust, aga parim toode valitakse hinnete alusel. Ajalugu on näidanud, et kui toode on hea, kui on maitse- ja pakendikombinatsioon paigas, (siis läheb tootel hästi). Hinnatakse eelmisel aastal turule tulnud tooteid ja müüginumbrid näitavad ka ühte ja teist. Iga kord ei pruugi Eesti parim toiduaine minna kokku suurema osa tarbijate eelistustega," selgitas Potisepp.

Ka tervislikkus on üks hindamisel arvestatavaid punkte. "Kindlasti ka tarbijate eelistused on tervislikkuse poole läinud. Kui 1990. aastate alguses eelistatigi millegipärast pikema säilivusajaga tooteid, mõtlemata selle peale, kuidas pikem säilivusaeg saavutatud on, siis nüüd igal juhul valitakse võimalikult värske," ütles ta ning lisas, et kunstlike säilitusainete kasutamine on üldisemalt ka vähenenud.

Potisepa sõnul võib täna täheldada, et hinnast on saanud väga selgelt kõige olulisemaks ostuargumendiks. Sama võis täheldada ka 2008. aasta majanduskriisi ajal. "Tarbijad muutuvad säästlikuks, hakkavad väga ratsionaalseid valikuid tegema ja täna toimub see kiiremini kui 2008–2009," sõnas Potisepp ja lisas, et kui 16 aastat tagasi andis riik inimestele sõnumi raha säästa, siis täna hakkas tarbija seda ise tegema. See tõlgendub omakorda üle odavamate importtoodete eelistamisele kohalikele.

Kuigi see pole iseenesest halb, siis toidusektor peab ikkagi pakkuma kõikidele tarbijarühmadele toiduainete ostmise võimalust. "Kui teised töötleva tööstuse ettevõtted tõmbavad oma sortimenti koomale, vaatavad üle kõik tooted, mis ei ole kasumlikud ja võtavad need tootmisest välja, siis toidutööstused peavad sortimenti hoopis laiendama. Peab olema tooteid madala sissetulekuga inimestele ja inimestele, kes ei pea oma tarbimisharjumusi muutma," selgitas Potisepp.

"Täna on olukord eelneva kriisiga võrreldes natuke erinev, sest kui eelmise kriisi ajal, ma vabandan, et ma nii ütlen, olime me kõik ühtemoodi vaesed, siis täna on Eestis ikkagi väga selgelt tunda, kuidas inimesed on killustunud ja on aina rohkem neid inimesi, kes kahjuks ei saa endale lubada absoluutselt kõike, mida nad sooviksid, vaid üldse kõige hädapärasemat. Päris suur osakaal on ka neid, kes ei pea harjumusi muutma," lisas ta. Mõned gurmeetooted on läinud juba varjusurma, aga samas on tulnud juurde vorstitooteid. Potisepp toonitas, et isegi odava hinna puhul on oluline, et toode oleks maitsev või muidu seda ei osteta.

Potisepa sõnul vähenes toetuste puudumise tõttu jaekettide riiulitel kohalike toodete osakaal. "Kui eesti toodete hinnatõus algas kaotasime kohti poeriiulitel., See algas tootmissisendite kallinemisest, mitte sellepärast, et toidutootjad tahaksid hinda tõsta. Me kõik teame, mis see kaasa toob. Vähem ostmise, konkurentsieelise nendele, kes suudavad toota odavamalt ja kes suudavad toota odavamalt on kindlasti nende liikmesriikide ja meie konkurentriikide ettevõtted, keda toetatakse ja kelle mahud on suuremad," sõnas Potisepp, kelle sõnul kaotasid kohaliku ettevõtted lepinguid ka välisturgudel.

Toimetaja: Neit-Eerik Nestor

Allikas: "Huvitaja", intervjueeris Priit Ennet

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: