X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Sõiduõpetaja: koolitatakse juhte, kes ei oska liiklust ette aimata

Foto: Priit Mürk/ERR

Suureks probleemiks on väikese pikivahega liiklejad, rääkis "Vikerhommikus" sõiduõpetaja, kelle sõnul soovivad paljud sõiduõppijad autokoolist vaid juhiluba saada, mitte õppida ohutult liiklema ja liiklust mõistma.

"Tihtipeale näeme, et pahandatakse nende peale, kes aeglaselt sõidavad. Mina ütleksin, et peaksime pahandama hoopis nende peale, kes väga väikese pikivahega selle aeglase auto taga püsivad," ütles sõiduõpetaja Riho Tereping. "Millegipärast sõidetakse meil maanteedel kolonnis väga väikeste pikivahedega. Pikivahe on meil üldse igal pool probleem. Me ei mõtle ette, mis saab siis, kui ma pean pidurdama või äkkpöörde tegema."

"Probleemiks on see, et aeglasemad autod ei taha endast mööda lasta," lisas Tereping. "Aeglase auto taga sõidavad autod viiemeetrise pikivahega ja lõpuks see kümnes auto, kes tahaks mööda sõita, peabki korraga kümnest autost mööda sõitma, sest tagasi reastuda ju ei saa."

Tereping pani liiklejatele südamele, et hoidma peab turvalist pikivahet, sest väikese pikivahega kiiremini kohale ju ei jõua. "Heades oludes sõites peab linnaliikluses pikivahe olema kaks sekundit, maanteel kolm sekundit," selgitas Tereping. "Aga nii kui on natukenegi keerulisemad olud, tuleb pikivahet kõvasti suurendada. Praeguste ilmadega on maanteel alla viie sekundise pikivahega võimatu sõita nii, et kui eespool midagi juhtub, siis me talle otsa ei sõida . Kuidas õiget pikivahet mõõta? Kui eesolev auto jõuab mingi objektini, näiteks lambipostini, siis hakkad lugema "21, 22, 23, 24, 25" ja kui sa jõuad sel hetkel sama lambipostini, on sul turvaline pikivahe. Kui ei jõua, siis võta hoog maha."

"Minust tagapool sõitvate autode surve sunnib tegelikult ka mind seal ees oma võimeid ületama, sest ma ei taha olla kehvem ja teistele autodele takistuseks ning siis võivadki liiklusriskid tekkida," ütles liiklusohutuse ja -korralduse professor Dago Antov. "Arvatakse, et ma olen nii hea juht, et võin suuremat kiirust ja suuremat riski endale lubada, aga kahetsus tuleb siis, kui toimub kokkupõrge. Ja siis leitaksegi, et süüdi on teehooldajad."

"Siin tuleb sisse ka juhtide koolitamise teema," ütles Tereping. "Meil kahjuks koolitatakse inimesi eksamilt läbisaamiseks, ja paljud tahavadki seda. Nii koolitatakse juhte, kes ei oska liiklust ette aimata. Inimesed ei tahagi millegipärast koolitatud saada. Kui küsida B-kategooria juhiluba taotlevatelt inimestelt esimeses tunnis, miks te siia tulite, siis tüüpiline vastus on, et tahan juhiluba saada. Mitte ta ei taha ohutult liigelda, liiklust mõista ega osata sõita, vaid ta tahab juhiluba saada."

Antovi sõnul distsiplineerib täna kõige paremini karistuse hirm. "Isiklik kogemus muidugi ka. Kui sul on juhtunud väiksem kõks või teelt väljasõit, siis sa paraku tükk aega oled ettevaatlikum."

"Aga üldiselt on meie liikus muutunud ikkagi viisakamaks," leidis Tereping. "Liikluses teevad inimesed ju täiesti võõraste inimestega grupitööd, seepärast tuleb üksteist mõista."

"Liikluses on ka üsna palju andeksandmist ja vahele lubamist," märkis Antov. "Vabandan ise ja teine lehvitab. See on liikluskultuuri tähtis osa."

Toimetaja: Annika Remmel

Allikas: "Vikerhommik", intervjueeris Anu Välba

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: