X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Ajaloolane: esimese öö õigust pole kuskil Euroopas täheldatud

Foto: ERR

"Ringvaates" rääkis ajaloolane Mati Laur, et 18. sajandi talurahva seksuaalkäitumine oli palju vabameelsem, kui oleme harjunud arvama ning lükkas ümber müüdi mõisnike esimese öö õigusest.

"Kõik tugineb allikatele," ütles ajaloolane Mati Laur, kust on pärit informatsioon, millest ta kirjutas raamatu "Talurahva seksuaalkäitumine 18. sajandi Liivimaal". "Infot sain Tartu Rahvusarhiivist, samuti Riiast. Peamine allikas oli vallasemade üksikasjalikud ülekuulamisprotokollid, kus on vastused küsimustele kus, millal, kellega, miks ning ainus, mis natuke tagasihoidlikumaks jääb, on küsimus kuidas".

Kõige üllatavam oli Lauri jaoks, et mulje talurahva väga siivsast käitumisest ei vastanud tegelikult tõele. "Mitte kõik pruudid ei astunud altari ette süütutena. Eestlaste abielueelne seksuaalkäitumine oli oluliselt aktiivsem, kui me varasemalt ette kujutasime," ütles Laur.

Samuti lükkas Laur ümber levinud info, et mõisnikud kasutasid väga agaralt esimese öö õigust. "Esimese öö õigus käib kahe käsu vastu, milleks on abielu rikkumine ja ligimese naise himustamine," selgitas Laur. "Kristlikus ühiskonnas polnud selline ebakristlaslik käitumine lihtsalt võimalik. Esimese öö õigust pole kuskil Euroopas täheldatud. Paljudel oli altari ette astudes esimene öö juba ära olnud. Esimese öö õigus on valgustusajastu müüt."

Lauri sõnul ei olnud neitsilikkus tol ajal eriti oluline, seksuaalelu oli pigem väga vabameelne. "Eestlastel selline mõiste nagu "anatoomiline neitsilikkus" üldse puudus," selgitas Laur. "Eestlased nimetasid neitsiteks kõiki neid, kes ei olnud abielus ja kellel polnud last."

Samas karistati abielurikkumise ja intsesti eest, aga seda mitte tänapäevases mõistes, vaid silmas peeti just suhteid hõimlastega. "Leseks jäänud naine ei tohtinud abielluda oma surnud abikaasa vennaga," ütles Laur. "Seda peeti verepilastuseks ja neid suhteid karistati küllaltki rängalt. Karistati siis, kui sündis laps, seda polnud võimalik varjata. See on ka üks põhjus, miks just vallasemadele langes karistuse ränkraske koorem."

Standardkaristuseks oli viis paari vitsa, mis tähendas iga vitsapaariga kolme hoobi saamist ja kiriku häbipostis istumist.

"18. sajandi talurahvas oli küllaltki kristlik, ise anti ennast üles," selgitas Laur. "Patukoorem hakkas hingele ja talupojal oli lihtsam minna kirikuõpetaja juurde ja patt üles tunnistada."

Lauri sõnul oli 18. sajandi talurahva seksuaalkäitumine liberaalse ja konservatiivse skaalal kaldu pigem liberaalsuse poole. "Me oleme küll Euroopa äärel, aga siiski väga euroopalikud," lisas Laur.

Toimetaja: Annika Remmel

Allikas: "Ringvaade"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: