Eesti keele õpetaja: ühe kirjandipaki parandamine võib võtta seitse tundi
Gustav Adolfi gümnaasiumi õpetajad rääkisid "Terevisioonis", et ideaalne täiskoormusel töötava õpetaja tööaeg oleks 16 kontakttundi nädalas. Kindlasti tuleks arvestada ka, mis ainet õpetaja annab ning kui palju on tal klassis õpilasi.
"Õpetaja tööpäev peaks välja nägema selline, nagu tema leping ette näeb," ütles Gustav Adolfi gümnaasiumi inglise keele õpetaja ja klassijuhataja Martin Arro. "Kui ma töötan täiskohaga, siis ma töötangi nagu iga teine inimene oma töötunnid täis. Täna see paraku nii ei ole. Ma võtan tööd koju kaasa, töötunnid lähevad lõhki, ülesandeid tuleb juurde. Ideaalis ma õpetan lapsi, valmistan ette järgmise päeva, vaatan, mida on vaja kohandada, et andekamad õpilased saaksid ka midagi."
"Ideaalne õpetaja tööpäev on selline, et ma lähen koju hea tujuga ja ma ei pea mõtlema sellele, kui palju mul on vaja veel homseks ära teha või kui mitukümmend tööd ma pean veel ära parandama. Minu keskmine töötundide arv kipub olema 50–55 töötundi nädalas. Õpetaja tööaeg täiskoormusel peaks aga olema 35 tundi nädalas. Nii et paarkümmend tundi lähen üle," ütles Gustav Adolfi gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja Maarja-Liisa Vokksepp.
"Mul läheb praegu koolis kaheksas aasta. Mina elan aasta korraga. Alati olen võtnud seisukoha, et teen selle aasta veel ära. Suvevaheaeg tõmbab alati kuidagi uuesti vormi ja lähed jälle hea meelega kooli ning siis tuleb jälle meelde, et ma ju ei jaksa, sest koormus on nii suur. Praegu on mind koolis hoidnud see, et mulle väga meeldib kool, kus ma töötan. Mulle meeldib meie kollektiiv ja mulle meeldivad väga minu õpilased," sõnas Vokksepp.
"Ma võin ju nii teha, et mu tööaeg mahuks ette nähtud tundide arvu sisse ära," ütles Arro. "Keegi ei käsi mul õpilastele anda ülesandeks kirjutada essee, ma võin nad põhimõtteliselt eksamile nii ka saata, et nad ei ole kunagi esseed kirjutanud. Aga me saame samas kõik ikkagi aru, et me tahame, et õpilane seda enne harjutaks ja selle oskuse tunnis omandaks, mitte ei näeks seda ülesannet esimest korda eksamil."
Vokksepa sõnul on reaalsus see, et on mingid ülesanded, mis õpetaja peab ära tegema, sest ootused õpetajale on sellised. "Mina ei saa ju õpilasi riigieksamile saata nii, et me ei ole varem kunagi kirjandit kirjutanud. Aga ühe kirjandipaki parandamine võib võtta kuus-seitse tundi," selgitas Vokksepp. "Mina õpetan praegu 22 tundi nädalas, aga on olnud ka 26–27 tundi nädalas. Tunnen, et see võiks olla 16 tundi nädalas ja ma tean, et Soomes ongi soome keele ja kirjanduse õpetajal, kes töötab täiskoormusega, 16 kontakttundi nädalas. Siis ma tunneks, et jään ellu, mitte ei töötaks pidevalt ellujäämisrežiimil ja ma saaks ära tehtud asjad, mida minult oodatakse ja mida ma ise tahan teha."
Arro leidis, et arvestada võiks ka seda, mis ainet õpetaja õpetab ja kui palju tal on õpilasi. "Õpetajad töötavad täna ülekoormusega ka seetõttu, et koolis pole piisavalt õpetajaid ja keegi peab need tunnid ära andma," lisas ta.
"Õpetaja töö puhul see energia, mis ma sealt saan, paneb mind õnneks unustama seda, mis ma sinna sisse panen," ütles Arro, kellel läheb koolis kuues aasta. "Seni kuni see emotsioon on veel hea, ma olen ise rahul sellega, mida ma teen, mu silm särab, siis ma koolis veel püsin. Aga kunagi ei tea, millal see pauk lõpuks ära võib käia."
Toimetaja: Annika Remmel
Allikas: "Terevisioon", intervjueeris Katrin Viirpalu