Perenaine Andra Lauk selgitas, et see on põlistalu. "Mu esivanemad on juba aastakümneid siin elanud," ütles ta ja lisas, et nad on otsinud välja andmed kuni 17. sajandini. Selles pika ajalooga talus kasvatavad nad nüüd ka alpakasid. "Alguses oli plaan lambaid kasvatada, aga kuna tavaline Eesti lammas satub tihti toidulauale, siis mul oli pigem see mõte, et lemmiklooma ei sööda."

Esimestel aastatel oli neil ka mure, kui oli vaja alpakadega loomaarsti juurde minna. "Mõne loomaarstid pelgavad, aga nooremad loomaarstid on võtnud selle oma südameasjaks ja on paar arsti, kes tulevad hea meelega appi, kui mul häda käes on," selgitas Lauk.

Esialgu võttis ta kaks alpakat, kuid see on tema sõnul vähe. "Nad on ikkagi karjaloomad ja neil on rõõmsam olla, kui on suurem kari," ütles ta ja mainis, et stress on alpakade suur vaenlane. "Siis nad jäävad haigeks, põduraks ja on igasugu haigustele vastuvõtlikumad," mainis Andra Lauk, tuues välja, et nüüd on neil üheksa alpakat. "Suuremaks ei tahaks karja ajada, siis jääks juba hätta ja käiks üle jõu."

Alpakavillast valmistab ta ka lõnga. "Alpakavill on allergiavaba, temas puudub lanoliin ja ta ei lõhna nagu lambavill," sõnas ta ja mainis, et nüüd pügab ta alpakasid juba ise, varem pidid nad ootama pügajat Lätist. "Tegelikult on loomadel ka palju mõnusam, kui oma inimene pügab, nad ei lähe nii stressi, mõne looma jaoks oli see isegi teraapiline tegevus, et sai silitada, patsutada ja sügada neid, neil oli hea meel, et said talvekasuka seljast ära."

Kuigi esimestel aastatel proovis ta ka taimedega alpakavilla värvida, siis enam Lauk sellel mõtet ei näe. "Alpakasid on nii palju erinevaid toone, saab kombineerida näiteks valgesse käpikusse pruuni mustrit või sokkidesse teha valget triipu hoopis."