"See aasta oli mingil määral niivõrd erakordne. Ma sain kogeda midagi nii ainulaadset, midagi nii ilusat, midagi nii väärtuslikku. Ja muusikas läks mul väga hästi, kirjutasin lugusid, toimetasin. Aga üllatav oli see, et hakkasid pihta väga-väga-väga veidrad kuulujutud," ütles Liis Lemsalu.

Narkojuttudest kuulis esimest korda sõbrannadelt

"Ma mäletan väga hästi, et olin kahe sõbrannaga söömas ja siis üks mu sõbranna ütles, et sellised kuulujutud käivad," ütles Lemsalu. "Aga probleem oligi see, et need jutud ei vaibunud. Mina ei ole teinud mitte midagi, mis annaks nendeks juttudeks ainest. Kuigi jah, ka mina olen noor olnud ja ka mina olen proovinud ja teinud ja ma arvan, et üheksa-kümme aastat tagasi ma proovisin kanepit ja üsna kiirelt sain aru, et see ei ole midagi mulle. Ja edaspidi ei ole mina antud teemaga kokku enam puutunud."

Aina suurenevate valude tõttu pidi minema operatsioonile

"2020. aastal hakkasin tajuma, et minu menstruaaltsükkel ei ole enam võib-olla selline, nagu ta on olnud," meenutas Lemsalu. "Mul on olnud terve elu väga valulikud ja vererohked päevad. Aga ma olen kuidagi nagu leppinud ja eeldanud, et see ongi minu eripära naisena ja ma olen päris palju kuulnud ka arstidelt, et võta valuvaigistit ja nii ongi ja saad hakkama. Aga see hakkaski kulmineeruma sellega, et 2021. aastal läksid valud aina intensiivsemaks ja hakkasid ilmnema ka menstruatsiooniväliselt. See hakkas mulle tegelikult väga palju muret tekitama, et mul on midagi viga."

Aina suurenevate valude põhjust ei suutnud arstid pikka aega tuvastada. Lõpuks jõuti kahtluseni, et noorel naisel võib olla endometrioos, mis lihtsustatult tähendab, et emaka kude kasvab väljaspool emakat ja menstruatsioonitsükli ajal võib tekkida verejooks vales kohas, põhjustades valu ja muid vaegusi kuni viljatuseni. Kindla diagnoosi panekuks tuli teha operatsioon.

"2022. aasta 16. novembril läksin operatsioonile. Pärast lõikust kinnitas günekoloog, et mul on tõesti endometrioos," ütles Lemsalu.

Emaks saamine oli ime

Lemsalu sõnul oli tema kõige suurem hirm, et tal ei õnnestu rasestuda. "See, et ma olen täna ema, see on ime minu enda jaoks, sest ma olin juba mingil määral leppinud, et äkki see ei juhtugi minuga. Ma mõtlesin, et appi, see on ime ja ma pean seda hoidma. Kuidas ma hakkasin tegema kõike, et see üldse saaks olla võimalik. Ma jätsin ära erinevaid reise, sest ma ei julgenud lennukiga sõita, ma kartsin, et äkki kukub ära. Ma ei lakkinud oma küüsi, sest kartsin, et toksilised elemendid imenduvad läbi küüneplaadi, mingil hetkel ei kasutanud ka parfüümi, ma ei käinud juuksuris oma juukseid värvimas, vahetasin välja kõik oma kreemid," meenutas Lemsalu.

"Ühesõnaga, ma tegin põhimõtteliselt kõik endast oleneva, et see saaks minuga juhtuda ja et ma saan teises trimestris öelda, et ma olen rase. Ja sellepärast oligi mul eriti valus kuulda neid karmide narkootikumide tarvitamise jutte."

Ühtki kriminaalasja ei kahtlustatava ega tunnistajana ei ole

"Minu elukaaslase jaoks oli see kindlasti alguses natukene nagu niimoodi, et mis asja? See on ju nii sürreaalne, et see on isegi naljakas."

Lemsalu kinnitas, et ta ei ole rasedana üledoosiga EMO-sse sattunud, tema isa ei ole teda käe kõrval narkovõõrutusse viinud, tema pojal ei ole probleeme, mis tulenevad tema sõltuvustest ning samuti pole lastekaitse tulnud midagi uurima ega võtnud sõltuvuse tõttu last ära.

Õiguskaitse esindajad kinnitavad "Pealtnägijale", et Liis Lemsalu nimi ei käi läbi ühestki kriminaalasjast ei kahtlustatava ega tunnistajana. Samuti ei ole lauljatari digiloos ühtegi sissekannet, mis viitaks üledoosiga EMO-sse sattumisele või uimastiprobleemile.

Endometrioosist avalikult rääkimine on tema südameteema

"Kui keegi arvab, et ma teeksin midagi raseduse ajal oma pojale, keda ma arvasin, et võib-olla ei tulegi minuni, see on nii alatu," ütles Lemsalu.

"Ma teadsin, et kui ma saan kunagi lapse, siis ma tahan tulla endometrioosist rääkima," ütles Lemsalu. "See oli minu jaoks südameteema, sest ma arvan, et ükski naine ei peaks kannatama selliste valude all ja ma kahjuks tean, et väga paljud naised kannatavad. Ma tahaks, et kõikidel naistel oleks see informatsioon olemas ja kui keegi on veel valudes, siis lihtsalt minu enda kogemusest, nad võivad siis ka uurida, et äkki see on endometrioos, äkki nad saavad siis ka ravi."

"Ma ei olekski tulnud avalikult kuulujuttudest rääkima, kui see oleks puudutanud ainult mind," selgitas Lemsalu, miks ta otsustas "Pealtnägijale" intervjuu anda.

"Aga antud story (loo - toim.) teebki hästi palju keerulisemaks see, et minu sees oli teine inimene ja ma sünnitasin siia ilma oma poja ja ma tahan teda kaitsta. Ja ma tahan, et tema ka teaks, mis iganes tulevik toob, et temal on ka kindlus, et tema teab, milline tema emme on."