X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Eia Uus: ATH mõjutab absoluutselt iga eluvaldkonda

Foto: R2

Kirjanik Eia Uus tegutseb sügisest kogemusnõustajana, keskendudes peamiselt ATH- ja autismimuredega inimestele. Uue sõnul mõjutab ATH aju inimese elu igakülgselt ning paljud diagnoosimata inimesed on lapsepõlvest õppinud ära viisid, millega ATH loodud murekohti varjata.

Uuest sai kogemusnõustaja oktoobris, kui ta lõpetas Tallinna Kogemusnõustajate Kooli, kus tema põhiteemad olid aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH), autism ja depressioon. "Praktikat ma alustasin suve alguses. Praktikale oli väga palju kliente, sain selle tehtud ja nüüd novembrist saati ongi päris töö. Kliente jagub, kahjuks. Tahaks ju, et ei oleks inimestel raske ja et oleks kõik toetatud ka ilma minusuguste abita, aga on ATH-kliente palju ja autismispekter on ka asi, mida inimesed aina rohkem avastavad. Kuigi ma olen enda meelest rõhunud nendele kahele teemale, siis väga paljusid kõnetab see, et mul noorena oli väga raske depressioon ja minuni jõuab väga palju noori inimesi, kes vajavad kedagi, kes mõistaks neid. Kes ei ütleks lihtsalt, et mine trenni ja tee kooliasjad ära," selgitas Uus Raadio 2 saates "R2 päev".

Nagu nimigi ütleb, on kogemusnõustaja mõte Uue sõnul see, et nõustaja ise on seda asja kogenud. "Miks mind nii väga selle poole tõmbas, oli see, et kui ma noorem olin ja otsisin abi, siis mulle tundus väga tihti, et mõned vanakooli psühhiaatrid, kelle juurde ma sattusin, ei olnud ise depressioonis olnud. Oli mentaliteet, et võta ennast lihtsalt kokku. Mida mina näiteks ATH puhul kogemusnõustajana saan anda, on see, et kui inimestel ei ole seda, siis nad ütlevad, et tee nimekiri ja hakka otsast tegema asju, aga kui sul on ATH aju, siis sul ei ole sellest nimekirjast mitte midagi kasu. Siis õpetada neid erinevaid strateegiaid, millest oleks kasu," rääkis Uus.

Sealjuures on oluline, et kogemusnõustaja ei diagnoosi, ei kirjuta välja ravimeid, aga saab pakkuda tuge. Uue sõnul on keskseks mõtteks võrdne võrdsega suhtlus, kus kõik on teel ja otsivad paremaid lahendusi. "Selles osas ka hästi äge, et ATH puhul õpin ma igalt kliendilt strateegiaid, mida nemad on kasutanud. Siis hoopis ühe inimese strateegiatega ma saan kedagi teist aidata," kõneles Uus.

Kogemusnõustajad õpivad olema inimesele toeks igas olukorras. "Mõnikord inimene ei vaja abi ega konkreetseid nõuandeid, vaid tahab lihtsalt ennast tühjaks rääkida. Paljud inimesed ütlevad, et ei saa oma perele ja sõpradele enam midagi rääkida, sest nad on nii mures," ütles Uus ning lisas, et oskab toeks olla ka näiteks füüsilise haigusega inimestele, kuigi ta ise seda kogenud pole.

Uue sõnul kuulevad täna väga paljud ATH-ga inimesed lähikondsetelt, et ei tasu endale asju ette kujutada ja tänapäeval ei suuda keegi keskenduda. Sealjuures ta tõdes, et interneti kiire pealetung on mõjunud kõigi ajule. "Ajalooliselt ei ole ma harjunud nii palju infot vastu võtma, toimima nii mitmel rindel sellises võimaluste paljususes. Eks ta nüüd paistab võib-olla rohkem välja," selgitas ta ning lisas, et ATH ja autismi puhul mängivad rolli ka geenid, mida diagnoosiga inimesed aina rohkem märkavad.

Uus ise käis depressiooni tõttu 20 aastat teraapias ja psühholoogi juures. Muresid ja traumasid oli nii palju, et ATH ei paistnud välja. "Siis ühel päeval mainisin oma psühholoogile, et muidu on kõik hästi, aga ma lihtsalt ei jaksa, et ma olen kogu aeg haige. Ühel päeval on põlv haige, siis on kõrv haige, siis magu haige. Selle peale ta küsis, et kas mu riided on terved, kas ma komistan tihti, milline mu töölaud välja näeb. Ta hakkas hoopis teise nurga alt küsimusi küsima," rääkis Uus, kes seni oli arvanud, et ATH tähendab võimetust raamatut lugeda.

"Seda on näha absoluutselt kõiges, mis me teeme. Kuidas me ärkame, kuidas magame, kuidas magama ei jää, kuidas suhetes oleme, kuidas lapsevanemana oleme – mõjutab absoluutselt iga eluvaldkonda. /.../ Mina sain tänu sellele, et käisin psühholoogi juures, kes mind väga hästi tundis, kiiresti diagnoositud ja abi," selgitas Uus.

ATH väljendub inimestes erinevalt: kes ei suuda otsuseid vastu võtta, kellel on probleeme hilinemisega. "Väga suur osa inimestest, kes on diagnoosimata, õpivad lapsest saati kompensatsioonimehhanisme, et see ei paistaks nii palju välja. Väga paljud, kellel on ATH aju, on juba eos õppinud, et nad peavad kodunt välja minema 30 minutit varem, sest kui nad teevad plaani minna 30 minutit varem, siis nad lähevad äkki viis minutit varem ja jõuavad lõpuks ikkagi õigeks ajaks kohale," selgitas Uus.

"Mina olen viimasel ajal proovinud näiteks iseendaga igasuguseid mänge, et saada oma asjad tehtud. Vaatan hommikul oma teha-nimekirja ja juba tunnen, et aju hangub ära ja ma ei taha mitte midagi teha. Siis olen kasutanud igasuguseid mängulisi viise, kuidas ennast tööle panna. Näiteks panen munakella tööle ja vaatan aja peale, mitu asja suudan oma nimekirjast maha tõmmata," jagas Uus enda nippe.

ATH diagnoosi juures ei ole siiski kõik hallides toonides ning ka Uus on hakanud nägema ATH-d pigem supervõimena. "Lihtsalt tean, et selleks, et olla originaalne, loov, suhtleja jne, ma pean ennast väga palju tasakaalustama liikumise ja magamisega. Need on sellised elementaarsed asjad, mida me keegi ei taha kuulda. Andke mulle rohtu, aga see, et peab elustiili muutuma on enamik inimeste jaoks täiesti mõeldamatu. Mina ka 20 aastat võtsin rahulikult antidepressante ja nutsin nurgas, mõtlesin, et miks elu peab nii raske olema ja siis keegi ütles, et mine trenni. Noh jah, ei lähe," selgitas Uus, kes ise käib nüüd rahvatantsus, mis aitab teda motiveerida, sest mitte minnes veab ta alt tervet rühma.

Toimetaja: Neit-Eerik Nestor

Allikas: "R2 Päev", intervjueeris Katrin Aarma

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: