"Taanis on monarhina populaarne suures osas tänu kuninganna Margrethe II-le, kes 52 aastat valitses ning valitses end taanlaste hinge ja südamesse," ütles Rostocki ülikooli eetika ja usuteaduse dotsent Johann-Christian Põder. "Ta oskas väga hästi diplomaatiliselt tasakaalukalt demokraatia tingimustes kuninganna rolliga ümber käia. Oli tähelepanelik mitmete ühiskonnagruppide suhtes. Samuti oli ta sügava kultuuritunnetusega, ja kõik said talle kaasa elada."

"Senine kroonprints ja eilsest alates siis kuningas Frederik on olnud ka väga populaarne, ta on õppinud politoloogiat, ta on rahvasportlane, sõjaväe eriüksuslane, isa ja abikaasa. Kindlasti saab ta arvestada rahva toetusega," lisas Põder.

"Frederik ise ütles, et soovib rahva toel olla homse päeva ühendav ja ühte liitev kuningas," ütles Põder. "Siit kumab läbi tunnetus, et Taani monarhia vajab mõningast kaasajastamist või moderniseerimist. Nii on tõlgendatud ka kuninganna troonist loobumist, et see on üks kuningakoja kaasajastamise samm."

Põderi sõnul on Taani kuningakoja roll suuresti representatiivne ja sümboolne, aga samas ikkagi üsna mitmekesine, millega kuninganna Margrethe sai suurepäraselt hakkama ning mida oodatakse ka uuelt kuningalt.

"Valitseja vahetusega muutub ka valitsemisloosung," selgitas Põder. "Frederik X võttis endale valitsemisloosungiks "Ühendunud ja kohustunud Taani kuningriigi heaks." Margrethe II valitsemisloosungis oli veel sõna jumal, jumala abi, rahva armastus ja Taani jõud ning vägi. Kuningas Frederik X rääkis suuremast jõust, kellestki suuremast, kui meie, aga otseselt jumala sõna ei kasutanud. Ka seda tõlgendatakse muutunud ühiskondliku olukorra ja ühendava lükkena."