Iga viie aasta tagant toimuva Pagari näidislahingu ühe korraldaja, Kaitseliidu Jõhvi malevkonna pealiku Kalev Nõmmeloo sõnul võiks lahingu kohta olla eri keeltes rohkem kõigile kättesaadavat infot, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Siis saaks ka välismaalased teada, mis asjad meie riigis toimusid ja kuidas meie Eesti riik on loodud. Inglise keeles on sellest väga vähe kirjutatud ja ega ole eriti seda uuritud ka Eesti ajaloos. Paljud asjad on jäänud pooleli, sest arhiivid olid omal ajal kinni. Ja neid, mis on erakätes, peaks hakkama korjama kokku ja tegema nendest sellise väikese brošüüri, mida peaks edasi levitama koolides ja mujal, kus inimesed tahaksid lugeda," rääkis Nõmmeloo.

Näidislahingus võitjate poolel sõdinud Reimo Leoli sõnul on rõõmustav, et noored on aina rohkem hakanud sõjaajaloo vastu huvi tundma.

"Hommikul kuulsingi, et poisid olid helistanud sõjamuuseumi teadurile Siim Õismaale, et mis ja kus siin täpselt oli, kuidas lahing lõppes ja mis oli otsustav asi," sõnas Leol.

"Kuidagi on ots lahti läinud, noored toovad jälle oma sõpru ja klassivendi ning sõpru Noortkotkaste ridadest kaasa. Eestis vähemalt huvi kasvab. Meil on noorte osakaal keskmise vanuse juba alla 30 viinud," lausus Leol.

Pagaril punasõduri rollis olnud Danil Nalivaiko arvates on oluline, et Eestis oleks jätkuvalt Vabadussõja eri osapoolte ajaloo uurijaid. See annab paremaid võimalusi ka näidislahinguid korraldada.

"Sellega me saame näidata teistele isikutele, kes pole ajalooga nii tuttavad, et nii oli. Ja kuna eestlastele ongi vaja ju vaenlasi, siis pole see probleem," sõnas Nalivaiko muiates.

Huvilised saavad Pagari lahingust lähemalt lugeda Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi üldajaloo osakonna üliõpilase Jaak Veske 2016. aastal kirjutatud bakalaurusetööst (juhendaja dotsent Ago Pajur) "Lahingud Jõhvi vabastamiseks Eesti Vabadussõjas jaanuaris 1919".