X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Janne Tomberg liikumisharjumuse tekitamisest: kõige alus on regulaarsus

Foto: Ken Mürk/ERR

Äsja lõppenud liikumisaasta projektijuhi Janne Tombergi sõnul tuleks liikumisest kujundada enda igapäeva regulaarne osa. Tervise hoidmiseks peaks päevas mõõduka intensiivsusega liikuma vähemalt tund aega.

"Peamine saavutus seisnes selles, et me lükkasime käima liikumispöörde, muutuse mõtteviisis, et liikumine on oluline. See puudutab kõiki valdkondi ja peabki saama valdkondade üleseks prioriteediks," kommenteeris Janne Tomberg lõppenud liikumisaastat. "Kui juba vabariigi president seda mõtet kannab ja edasi annab, siis see näitab, et see ikkagi loeb ja puudutab paljusid," lisas ta.

Ühe peamise asjana joonistus Tombergi sõnul välja, et inimestele tundub, et neil pole liikumiseks aega. "Siin tasub mõelda paralleelile hambapesuga. See on sobitatud meie päevakavasse ilma, et me mõtleks selle peale. Nende liikumisminutitega on sama moodi, peaks läbi mõtlema oma päevarutiini, et sellest saaks päeva loomulik osa," pakkus Tomberg.

Liikumisharjumust võiks Tombergi sõnul esialgu hakata juurutama läbi argise liikumise. "Kui tundub, et see on omane, siis hakata treeningu suunas liikuma. Et saada liikumisest kasu organismile, vajab see ikka natuke intensiivsemat liikumistegevust."

Maailma Tervise Organisatsioon ütleb, et oma tervist hoida, tuleks liikuda mõõduka intensiivsusega 2,5–5 tundi nädalas. "Mõõdukas intensiivsus tähendab seda, et hingamine kiireneb, südamelöögi sagedus tõuseb ehk tekib mõju organismile, tullakse mugavustsoonist välja. Nahk läheb kergelt higiseks, aga ma saan näiteks oma kaaslasega veel kergelt vestelda," selgitas Tomberg. Täiendava tervisekasu tekkimiseks, tuleks seega iga päev 60 minutit liikuda.

See ei tähenda aga seda, et õhtune tunnine liikumine kompenseeriks päev otsa paigal istumist. "Organismi tuleb hoida ikka pidevas aktiivsuses, et ka tööpäeva kestel võimalusel tõusta püsti, teha kõnnitiirud lõunal, et vähendada igal võimalusel seda istumisaega," õhutas Tomberg.

Maailmas kasutatakse Tombergi sõnul üha enam mõistet "kehaline kirjaoskus". "Ma tean, missuguseid liikumisoskusi ma oman, kas ma peaks neid arendama, milline on mu motivatsioon ja ka teadmine sellest, miks ja milleks on vaja liikuda. See pole selline olukord, mis ma lapsepõlves omandan, vaid seda saab arendada väga vabalt ka vanemas eas," seletas ta.

Lõppude lõpuks taandub Tombergi sõnul kõik tervisele. "Tervis on hea enesetunne, mida ma usun, et iga inimene tahab saavutada. Mõnes mõttes võib tervist võrrelda vabadusega. Me märkame tervise puudumist rohkem kui tervise olemasolu. Sealt võib hakata mõtet kerima, milline ma taha olla mõne aasta pärast, millise tervisega. Sealt hakkab kooruma motivatsioon, mõtted, kuidas liikumist enda igapäeva ellu siduda."

Liikumise teel aitab inimest hoida ka kaaslase toetus, mistõttu soovitab Tomberg endale leida kaaslase või seltskonna, kellega liikuda.

"Esmalt tuleb saavutada liikumise regulaarsus, seejärel tõsta ajalist kestust ja siis mõelda intensiivsuse kasvatamise peale. Kõige alus on regulaarsus," andis Tomberg soovitused.

Toimetaja: Rasmus Kuningas

Allikas: "Huvitaja", saatejuht Krista Taim

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: