Arvestades seda, et möödunud aasta lõpp oli soojapoolne, on Mee sõnul tänu vahepealsele külmalainele jääolud üllatavalt head – jää paksus üle kogu Peipsi järve on keskmiselt 30 sentimeetrit. Head jääolud meelitavad järvele ka palju kalureid.

"Mida rohkem ilusaid pilte, seda rohkem kalamehi tuleb. Nädala algused on vaiksemad, aga lõpp on ikkagi laulupidu. Mida rohkem kevade poole läheb, seda rohkem rahvast Peipsi peale tuleb," sõnas Mesi.

Enim jahitakse Peipsi järvel ahvenat, kuid hinnas on ka särg, luts, haug ja koha. Mee sõnul saagi üle kurta ei saa.

"Väga pikalt pole saanud väljas käia – vahepeal oli ju meeletult külm. Nüüd on paremad saagid sellise viie kuni kümne kilogrammi kanti, aga ma arvan, et neli-viis kilo on täitsa piisav. Eile õhtul noppisin oma kolme-nelja kilo ja oli päris villand sellest – välja võid ju püüda, aga peab arvestama, et pärast tuleb selle kalaga midagi teha ka," rääkis kalamees, kelle sõnul sõltub saagiõnn mitmest tegurist.

"Eks on mingisugused piirkonnad, kus see kala liigub ja kus tal olla meeldib, päris suvalisse kohta ei ole mõtet auku puurida, natukene on ikka teadmisi vaja," selgitas mees. "Siin on ikkagi korduvalt olnud juhtumeid, kus üks mees ütleb, et super päev, super saak, teine ütleb, et mitte midagi ei saanud. Kõik oleneb käest, püügitehnikast, millest iganes. Kui me teaks, kuidas kala paremini kätte saada, siis me ainult püüaks, ja kui me teaks, kus kala on, siis me ainult seal oleks. Eks see ongi selline hasart," selgitas ta.