Marju Länik karjääri algusest: jäin silma ühel jaanipäeva esinemisel
Marju Länik, kes pälvib preemia panuse eest Eesti muusikasse ütles Raadio 2 hommikuprogrammis, et ukse muusikatööstusesse avas temale võrdlemisi juhuslik kohtumine Tartus. Muusikaauhindade esindaja Danel Pandre selgitas, et panus Eesti muusikasse laureaadi valimisel arvestatakse isiku kõnekust, tegusid ja mõju publikule.
Marju Länik meenutas, et tema ajal algas sissemurdmine muusikatööstusesse sellega, et ta jäi silma ühel jaanipäeva esinemisel Otepääl. "Olin just lõpetanud keskkooli, olin 17-aastane. Mõtlesin minna Tartu Ülikooli, kus ma olin käinud ka ettevalmistuskursustel, aga seal kohtasid mind hoopiski filharmoonia inimesed Vello Marken ja Marika Tuus ning ütlesid, et ansambel Vana Toomas otsib uut noort solisti. Kirjutasid numbri üles ja kahe nädala pärast tuli kutse konkursile. Läbisin selle konkursi ja sain ühena kahest tööle," meenutas Länik.
Töö Riikliku Filharmoonia estraadiorkestris tähendas tööd palgalise muusikuna. "Üldiselt minu ajal oli nii, et oli punktitariif. Pidid seda kaitsma ja aastast aastasse punkti tõstma, mille järgi sulle siis kontserdi eest maksti. Selleks oli suur komisjon, eesotsas kultuuriministeeriumi juhtkonnaga. Neid nimetati tarifitseerimisteks ja need olid päris karmid asjad. On mitmeid bände, kes on saanud isegi auhinna panuse eest Eesti muusikasse, aga kes on kõvasti võimelnud, et sellest tarifitseerimisest läbi pääseda," selgitas Länik ning lisas, et kuna kontserte oli üle liidu nii palju, siis summa, mis lõpuks töötasuks kokku tuli, oli väga ilus võrreldes töölise palgaga.
Eesti Fonogrammitootjate Ühingu esindaja ja muusik Danel Pandre selgitas, et panus eest Eesti muusikasse laureaat selgub EFÜ liikmete esitatud kandidaatide hulgast. "Eesti muusikatootjad arvavad ja seal ei ole sellist tõsiteadust ega ümmargusi tähtpäevi. Nii nagu see nimi ütleb siis, kui kõnekas on too isik, millega ta on silma jäänud, kas tal on suuri järgijaid ja nii edasi. Sellised kaalumised on," ütles Pandre.
Möödunud aastal hoidis Länik ise pöialt Alikale, kelle võiduvõimalusi Länik ka kõige suuremaks peab. "Kuigi ma olen kuulnud ka An-Marlenist ja Mari Kalkunist, kes ka naistest kandideerivad," rääkis Länik.
Üks kategooriatest, kus Alika tänavu Eesti muusikaauhindadel võistleb, on aasta debüütalbum, kuhu kandideeris sel aastal 72 albumit. Danel Pandre lisas veel, et kokku oli albumeid 220, mis teeb debüütalbumite osakaalu arvestatavaks. "Debüütalbum on esimene tõsiseltvõetavuse verstapost artisti karjääris. Kindlasti on ta oluline. Kui see debüütalbum osutub heaks, siis see võib artisti käekäigus päris palju määrata," rääkis Pandre. Lisaks oli muusikaauhindade valikusse jõudnud albumite kogu hulk suurem kui möödunud või ülemöödunud aastal.
Ka Länikul on esimene album veel meeles. "Esimene oli tegelikult nagu EP, nelja lauluga. Sellele eelnes veel üks kahe lauluga plastmassist plaat, mis ilmus ühe ajakirja vahel. Esimesed plaadid olid kaks suurt LP-d Vitamiiniga, eestikeelne ja venekeelne. Siis tuli minu suur LP "Südame laul", mis oli megapopp," meenutas Länik.
Toimetaja: Neit-Eerik Nestor
Allikas: "R2 hommik!", intervjueerisid Margus Kamlat ja Bert Järvet