X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Diana Ingerainen: külma vastu aitab kihiline riietus ja karastamine

Foto: Reuters/Scanpix

Perearst Diana Ingerainen rääkis "Terevisioonis", et kui keha jahtub liiga kiiresti maha, käivitub organismi kaitsemehhanism, mis ei suuda samal ajal efektiivselt viirustele vastu seista ning seetõttu jäämegi kergemini haigeks. Keha liigse jahtumise vältimiseks soovitab ta kihiliselt riietuda ja end karastada.

"Võti on meie enda immuunsüsteemis, meie kaitsesüsteemis, mis hakkab ennast rakendama, kui tema jaoks on midagi imelikku. Näiteks kui keha jahtub liiga ruttu maha," ütles perearst ja Eesti Perearstide Seltsi juhatuse liige Diana Ingerainen. "Enamasti juhtub see pärast treeningut. Kui keha on veel niiske, toimub jahtumine veelgi kiiremini ja siis võetakse kasutusele kõik kaitsejõud, mis organismis olemas on ja proovitakse olukorda likvideerida."

"Mis tähendab seda, et võivad tekkida ka hilisemad liigutusvalud," lisas Ingerainen. "Sama toimub ka meie limaskestadega. Kui läheme liiga külma või liiga kuuma kohta, siis keha kohe reageerib ja proovib hakata meid kaitsma."

Miks just siis viirused paremini külge hakkavad? "Kujutage ette, et teie keha peab tegelema korraga kahe asjaga," selgitas Ingerainen. "Temperatuurist tuleneva probleemiga ja kaitsma end ka viiruste vastu. Seepärast meie keha kaitsesüsteemi ressurss mõnevõrra hajub ja viirushaigused ongi kergemad tekkima."

Ingeraineni sõnul on väga tähtsal kohal ennetamine. "Tuleb mõelda mõned sammud ette. Me ju teame, et pärast treeningut tekib see palavuse hetk, aga jope lukku lahti teha ei tohi. Peame mõtlema kaks sammu ette, mida teha, et keha ei jahtuks maha. Et ta ei satuks sellisesse olukorda, et ta peab hakkama käivitama oma kaitsemehhanisme. Kihiline riietus aitab külma eest kaitsta. Krõbedate külmadega mina nõrgematel inimestel ei soovitanudki õue minna," ütles Ingerainen.

Perearst soovitas keha karastada, et aidata kehal paremini taluda temperatuuri muutusi, aga ka füüsilist koormust ning samuti hetkelist viiruspahvakut. "Ehk et olulised on liikumine, toitumine, stressiga tegelemine ja oma suhted tuleb korras hoida."

Ingerainen toonitas, et valu ei tohi kannatada. "Kui on valu, siis tuleb võtta valuvaigisteid. Valu tekitab ise valu," ütles Ingerainen. "Vale on eestlaste uskumus, et valu peab kannatama. Aga valuvaigisti annus peab olema õige. Kui vaja, siis konsulteerida apteekriga. Valu ajal kiputakse lihaseid hoidma täitsa paigal. Kerged sirutusharjutused aga tulevad alati kasuks. Kui valu on möödas, siis aitab regulaarne süsteemne võimlemine."

Toimetaja: Annika Remmel

Allikas: "Terevisioon"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: