"Mina ei söanda seda öelda, et talve kõige krõbedamad kraadid on nüüd kätte saadud," ütles meteoroloog Taimi Paljak. "Talvel võib veel midagi meie jaoks varuks olla. Arvan, et tuleb veel päris krõbedat külma. Läinud nädala külma tegi eriliseks see, et oli nii kõva tuul ja see muutis külma eriti läbilõikavaks."

Paljak ütles, et kui võtta telefonist või arvutist lahti ilmaennustustabelid, siis seal jooksev arvude rida võib päeva jooksul neli korda muutuda. "See on sellepärast, et ilmamudelid ja superkompuutrid kogu aeg arvutavad," ütles Paljak. "Aga see on nüüd üks arvutus. Meie jälgime pigem ansambelennustust, mis tähendab seda, et ühe päeva või ühe arvutuse kohta tehakse mitu arvutust. Vaatasin järgi, et 25. detsembril veel nii krõbedat külma küll ei ennustatud, aga 26. detsembril ilmus juba selline tendents, et läheb külmemaks. Tavapäraselt nii krõbedat külma ilmamudelid väga pikalt ette ei ennustagi. Tendentsi võib küll vaadata, et kas ja kui palju temperatuur langeb, aga miinimumtemperatuure tavaliselt ilmamudelid meile ei näita."

Paljaku sõnul pole selles midagi tavatut, kui krõbeda külmaga istub kõrgrõhkkond meie peade kohal ja on nii võimas, et ükski madalrõhkkond ei suuda seda lahti kangutada. "See ei ole midagi tavatut, et kaheksa-kümme päeva püsib väga külm pakane," lisas Paljak. "Tavatum on sedakorda see, et muutus saab teoks kiiresti. Tulevad kerged plusskraadid, ilm läheb sulale ja siis üsna kiiresti tuleb uuesti külma ja siis tuleb uuesti veel sula, ja see ei ole väga tavapärane."

"Iga inimene tunnetab kindlasti, et kui on vaikne ilm ja külma kümme-viisteist kraadi, siis see külm ei olegi nii väga tuntav. Aga kui siia lisada tuul juurde, mis puhub riietest nii tugevalt läbi, jahutab ka nahka, siis see on küll ilmselgelt tuntav," ütles Paljak. "Ida- ja kirdetuuled on Eestis kõige külmemad, sest nad puhuvad suure Euraasia mandri poolt ja sellel laialdasel mandrialal on õhk ilmselgelt saanud jahtuda jaanuarikuuks juba väga madalalale ja niisuguste tuultega ei ole meil Läänemere pehmendavat mõju."

"Kui me veel siin lund juurde saame, siis on lootust, et jaanuaris, veebruaris ja märtsis on meil kenad valged talvekuud," prognoosis Paljak. "See on sellele sajandile iseloomulik, et ka märts, mis on küll juba kevadkuu, on ikkagi veel väga talvine. Nii et praegune pilt tundub nii, et talv jätkub ja teeb veel ka järsemaid pöördeid ning pärast 15. jaanuari võib tulla tõsisemat külma."