"Aastavahetus on jaapanlaste jaoks kõige olulisem püha aastas," rääkis Kertu Bramanis, kes elas koos perega Jaapanis kaheksa aastat. "Kui Eestis käib aastavahetus uhke tulevärgi ja suurte pidustustega, kõik sõbrad saavad kokku, siis jaapanlaste jaoks on aastavahetus perekeskne vaikne olemine. Aga selleks valmistumine kestab terve kuu."

Üks oluline traditsioon, mis terve detsembrikuu kestab, on vana aasta murede ärasaatmise pidustused, kus sõpruskondadega saadakse kokku söögikohtades või karaokebaarides ning lahendatakse kõik tülid ja probleemid.

"Jaapanlased usuvad, et uude aastasse tuleb minna ilma vana aasta muredeta, et saaksid uuel aastal puhta lehena alustada," ütles Kertu Bramanis. "Üks oluline traditsioon on veel see, et vana aasta viimane päev veedetakse koristades, tehakse suurpuhastus."

Traditsioon, mida jaapanlased väga austavad, on vana-aasta viimasel või uue aasta esimesel päeval allikates end külma veega pesemas käimine. "Niimoodi nad puhastavad ja virgutavad ennast. On isegi sellised festivalid, kus tuhanded inimesed koos end külma vette kastavad," ütles Kertu Bramanis.

Söök on samuti vana-aastaõhtul jaapanlaste jaoks väga olulisel kohal ning toidud peavad paitama nii silma, nina kui suud. "On uskumus, et uue aasta ööl ei tohiks kodus tuld teha ja seetõttu peab tegema toidud eelmisel päeval valmis. Toidud pidid olema viit värvi ja viie erineva maitsega ning kõikidel toitudel on väga sümboolne tähendus. Näiteks heeringamari tähendas viljakust ja oad pikka iga. Neid toite on küllaltki keerukas teha, mis tähendab, et noorem põlvkond ostab neid valmiskujul poest, ise ei osata enam teha," ütles Kertu Bramanis.

Traditsioon on süüa uusaastaööl pikki ja peenikesi tatranuudleid, mis on supi sees ja mille kohta jaapanlased ütlevad, et neid süües ehitad sa silla vanast aastast uude aastasse.

"Jaapanlased joovad ohtralt saket, talvel soojendatult. Õlut pritsitakse nii, nagu meil šampust. Sportliku võidu puhul näiteks. Puhtana minnakse magama ja uue aasta hommikul minnakse kohe kasiinosse. See on natuke teistsuguse mõttega kasiino, kui meil siin, aga 1. jaanuaril pead siis seal võitma," ütles Riho-Bruno Bramanis.

Jaapanis ei ole sünnipäevade pidamise traditsiooni. Riho-Bruno Bramanisel on 1. jaanuaril sünnipäev ning seda tähistati ainult oma perega. "Esimest korda peavad jaapanlased sünnipäeva, kui saavad 60-aastaseks, mis tähendab, et pool elu on elatud. Raskem osa on läbi ja nüüd tuleb kergem osa," muheles Riho-Bruno Bramanis.

"Meie tütrel on 9. jaanuaril sünnipäev ning mõtlesime oma jaapani sõbrad peredega meile sünnipäevale kutsuda. See ei olnud aga üldse jaapanlik teguviis," meenutas Riho-Bruno Bramanis.

Jaapani pered tulidki külla ning kui pidu hakkas läbi saama, läksid kõik Riho-Bruno Bramanise meeskonnakaaslaste abikaasad Kertu Bramanise juurde, panid ta diivanile istuma ja ütlesid, et tema on nii palju vaeva näinud ja nüüd peab ta puhkama ning koristasid ise terve maja ära ja pesid nõud. Sellega sai pidu läbi ja kõik läksid koju.

"See on võibolla üks kõige ilusam asi, mis Jaapanist kaasa võtta," meenutas Kertu Bramanis. "Kui sa lähed Jaapanis külla, siis sa kunagi enda järgi sodi maha ei jäta. Isegi kui oled restoranis, siis sa pärast söömist teed laua enda järel korda. Kõik karbid ja kaanekesed paned algasendisse, et ettekandjal oleks need mugav sealt kaasa võtta. Jaapanis ei ole lasteaedades ega koolides koristajaid. Kõik lapsed õpivad juba sünnist saadik enda järelt koristama."

Riho-Bruno Bramanise sõnul on aastavahetus jaapanlaste kõige pikemaid pühasid. "Meie oleme harjunud, et meil on suvel 28 päeva puhkust, neil midagi sellist ei ole," ütles ta. "Jaapanlased armastavad kõvasti tööd teha. Kui mina tulin suvepuhkuseks Eestisse ja olin kodus kuu-poolteist, siis jaapanlased olid nii hämmeldunud, et miks ma nii pikalt puhkan, et mida ma puhkuse ajal teen, neljast-viiest päevast ju piisab, siis tahaks jälle tööle minna või trenni teha."