X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Loomaarst: kass on väikekiskja, looduse väike tapamasin

Foto: ERR

Veterinaararst Kertu Kivirand rääkis "Huvitajas" kasside viiest põhilisest vajadusest, milleks on turvalised peidupaigad, piisavalt ressurssi toidu, joogi ja liivakasti näol, positiivne ja ettearvatav suhe omanikuga ning igapäevane mängimine, et ta saaks väljendada oma kiskjalikku käitumist.

"Kassid on minu hingeloomad, nad on pehmed ja väikesed, nunnud, suurte silmadega, mugavad sülle võtta," ütles PetCity loomakliiniku veterinaararst Kertu Kivirand. "Nad on mõnevõrra mugavamad lemmikud kui koerad. Kassiga ei pea õnneks õue jalutama minema, eriti kui mõelda praegustele väga külmadele ilmadele."

"Kass ongi liigina solitaarne ehk üksi elav loom. Ta ei ole pidanud ellujäämiseks karjas elama. Iga kass ei sobi koduloomaks, aga mõni on väga seltsiv. Kass on väikekiskja, looduse väike tapamasin. Kuna ta on väga pisike, siis on ta ka ise saakloom."

Kiviranna sõnul võib kassist saada kaisuloom, kui teda juba noores eas sotsialiseerida. "Varjupaigast võetud kassil võib mõnikord olla keeruline inimesega harjuda, kui tal pole varasemast elust inimesega häid kogemusi."

"Kassi jaoks on olulised viis põhilist vajadust, mis peavad olema täidetud, et neil oleks võimalikult hea elada," selgitas Kivirand. "Nendeks on turvalised peidupaigad, piisavalt ressursse toidu, joogi ja liivakasti näol, positiivne ja ettearvatav suhe omanikuga ning talle peaks olema tagatud piisav mängulisus, et ta saaks väljendada oma kiskja käitumist."

Loomaarsti sõnul on kassipoeg treenimise alustamiseks ideaalne, aga tema eesmärk on koolitada pigem kassiomanikke. "Tegelikult me väga palju ei tea ega räägi, kuidas kassi eest hoolitseda, samas kui koerte koolitusi on igal pool. Hea, kui kassi eest mingi rahasummagi küsitakse, sest see loodetavasti paneb omanikule mingigi vastutuse, aga sageli jagatakse kasse ka tasuta nagu nad polekski vastutust nõudvad lemmikud."

Kivirand toob välja, et nurrumine on märk suurest rahulolust. "Kassipojad annavad nurrumisega emale märku, et kõik on hästi ja ema siis nurrub vastu," selgitas Kivirand. "Aga on olemas ka stressinurr. Arvatakse, et mingisugusel sagedusel vibratsioon tõstab luutihedust ja aitab valu vastu. Ka enne surma võivad väga kehvas seisus kiisud nurruma hakata, siis nurrumine ei ole hea märk."

"Miks kassid hakkavad diivaneid kraapima, siis põhjus võib olla selles, et esiteks need on küünte teritamiseks väga heast materjalist, aga ka seetõttu, et ka tugeval kraapimisel diivan ümber ei kuku, mis võib aga näiteks juhtuda spetsiaalsete kraapimispuudega." Kiviranna arvates võib kraapimispuu võbelemine kassi jaoks hirmutav olla. "Küünte teritamine on kasside jaoks ka märgistamine," lisas ta. "Nad jätavad sinna oma lõhna, kus nad midagi on kratsinud."

"Toas olevad lillepotid on kasside jaoks lihtsalt põnevad," ütles Kivirand ja soovitas potid millegagi katta, näiteks kividega, sest siis ei ole see kassi jaoks enam nii põnev. "Näuguma on kassid õppinud pigem inimese jaoks, et meiega suhelda."

Toimetaja: Annika Remmel

Allikas: "Huvitaja", intervjueeris Krista Taim

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: