"Tuleb ümber kohaneda," ütles pürotehnik Kersti Jaani, selgitades olukorda, et tööd on jäänud vähemaks, sest paljud linnad otsustasid sel aastal suured aastavahetuse ilutulestikud ära jätta ning suuri ilutulestikke tuleb Eestis viimasel ajal aina harvemini ette. "Juba mitu viimast aastat on tehtud propagandat, alustame keskkonnast ja eelarvetest, siis tuli Ukraina ja sõda, linnud, loomad ja kõik need kokku panna ja nii ongi."

"Pürotehnika puhul on ikkagi valdavalt must püssirohi, mis jõu annab, ja veel erinevad komponendid. Aga pürotehnik peab olema haritud ning paberite ja litsentsidega, et seda tööd teha," lisas Jaani.

"Koolitustel räägime esmaabist, kuidas ohutult erinevaid tooteid kasutada, õnnetusi ennetada ja kuidas reageerida, kui midagi läheb valesti," selgitas Jaani, kes ise korraldab ka pürotehnikute koolitusi. "Aga ainult koolitustest ka ei piisa. Sinna juurde käib veel meister-pürotehniku käe all praktiline õpe. Sa pead olema platsi peal, pauke kuulma ja tundma. On olnud ka õpilasi, kes esmakoolituse läbivad, on läinud platsile ja pärast esimest lähedalt kuuldud pauku ütlevad, et nad rohkem ei taha seda tööd teha."

"Eestis kasutatakse valdavalt 150 millimeetrise läbimõõduga pomme, aga võib lasta ka suuremaid. On ka kümne ja kaheteist tolliseid pomme Eestis lastud. Nende laskmine nõuab oluliselt suuremaid ohumaid ja on tänapäeval siiski üsna erakordne," ütles Jaani.

"Tänapäeval keegi profi-ilutulestikke enam käsitsi ei süüta. Kõik käib distantsilt ja elektrooniliselt ja on ette programmeeritud. Spetsiaalsed elektrilised sütikud on iga lasu küljes, mille siis programm tööle rakendab. Tänapäeval räägime pürotehniku töö puhul kaasaegsest puutetundlikest ekraanidest ja programmeeritud programmidest, kõik on digitaalne ja high-tech."

"Kui puldiga platsil olla, siis ka ennast peab pürotehnik panema võimalikul ohutusse olukorda ja ohutusse kaugusesse. Soovituslikud on kaitseprillid ja kiiver, kui säde alla tagasi tuleb, et see sind ennast ei kahjusta. Suurt ilutulestikku üksinda teha ei tohigi, keegi peab veel platsil olema," selgitas Jaani.

"Kui tundus, et ma üle pika aja saan sel aastal vaba aastavahetuse, et tööd ei pea tegema, siis siiski läks nii, et olin ikkagi Tallinnas Vabaduse väljakul ja seekord tegin ilutulestiku asemel laval leeke, mida tehakse propaangaasiga. Tegemist on elava tulega."

"Võimaluse korral mängime alati koos artistiga selle läbi, kui laval esinemise ajal leeke tuleb teha. Kontserdi puhul teed enne briefi, tagad ohutuse ja pürotehniku ülesanne on siis kogu aeg lava jälgida ja otsustada, kas vajutan seda nuppu või ei vajuta. Ka Vabaduse väljakul ei saanud ma lasta igat leeki, mida oleksin tahtnud, ohutus eelkõike. Artistid liiguvad laval ja kui nad tulevad leegiheitjale liiga lähedale, ma pean seda kõike jälgima ja vajutama siis, kui ma tunnen, et on ohutu. Ja samal ajal võiks see ka muusikasse minna."

"Rammsteini poistega olen ma Eestis laval olnud neli korda. Nende tuletööd kohalikel kontsertidel laval valvanud ja katnud," ütles Jaani. "Nende tulemaht on ilmselt üks maailma suurimaid. Neil tuleb oma meeskond kaasa, aga püro puhul on selline nõue, et kui minna välismaale tegema, siis peab kohalik pürotehnik ja kohalik pürotehnika firma neid katma, sest kogu tulevärk peab vastama Eesti seadustele. Mina teen neile load ja ütlen, mida nad tohivad Eestis teha ja mida ei tohi. Rammsteini puhul ei ole midagi, mida nad Eestis teha ei tohiks. Suurte bändidega nagu Rammstein ja Metallica probleeme pole olnud. Küll aga võib probleeme olla väiksemate tegijatega, kes kipuvad vaidlema."

"Läksin pürotehnika firmasse kontoritöötajaks, aga sattusin poistega platsile kaasa tikku tõmbama, hakkas meeldima, ja nii see asi läks," muheles Jaani.