X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Surmauurija Karl Käsnapuu: surmalähedane kogemus muutis mu elu

Foto: Laura Raudnagel/ERR

Aasta viimane "Kajalood" tõi raadioeetrisse surmauurija Karl Käsnapuu, kes keskendub oma uurimistöös surmalähedase kogemuse uurimisele. Surmalähedane kogemus on Käsnapuu sõnul täielikult elumuutev sündmus, mida teaduspõhiselt on keeruline tõestada.

Käsnapuu sõnul on surmast rääkimine viimastel aastatel nii Covidi kui ka laiemate kultuuriliste muutuste tõttu ühiskonnas levinumaks muutunud. "Inimesed vajavad selle suure tundmatusega teatud suhestatust, on selline ajastu," sõnas ta.

Käsnapuu on ka ise surmalähedase kogemuse läbi elanud, kui ta Indias peaga vastu betoonserva kukkus, mille tulemusel ta teadvuse kaotas. Sõpradel õnnestus Käsnapuu õnneks üles turgutada ja haiglasse toimetada. "Ma olin vahepeal teadvusel ja vahel jälle kadusin ära päris palju selle ühe päeva jooksul. See jäi väga värvikalt meelde, kuidas ma sain tervele oma elule otsa vaadata, nii detailselt nagu ma oma elu kunagi ei mäletaks," kirjeldas Käsnapuu,

Käsnapuu sõnul ei osanud ta toona seda surmalähedaseks kogemuseks kutsuda. "Ta oli lihtsalt utoopiline imelik asi, mis juhtus," märkis ta. Lisaks ei osanud mees enda kogemust teistega jagada. "Kuidas sa üldse väljendad, mis asi see oli. Sa said ka aru, et inimesed ei tule mõtetega kaasa, nagu räägid tühja kohta. Küllaltki endas hoidmine oli suures osas."

Kogemus muutis ka Käsnapuud inimesena. "Tuli isu siin elus mingit tõelist panust anda, mitte niisama ära töötada, vaid ma pean midagi selle maailma heaks tegema."

Järgmise taipamiseni jõudis Käsnapuu Kesk-Ameerikas ringi rännates. Mehhikos sai ta teada, et seal tähistatakse surnute päeva. "Neil on surm kultuuris sees ja nad räägivad sellest vabalt. See õpetas mulle nii palju. Mulle hakkaski tunduma, et peaks sellega tegelema ja meie poole ka tulema rääkima, sest siin on puudus sellest," rääkis ta.

Tartus omandas Käsnapuu teoloogia ja religiooniuuringute kraadid. "Meil on väga palju erialaseid lähenemisi surmale. Kõik need tundusid, et tegelevad ühe kitsa probleemiga. Laiem vaade on hästi oluline, et võtta neid tarkusi kokku ühe inimese jaoks, kes ise surmale peab otsa vaatama."

Peale Tartut jätkas Käsnapuu oma õpinguid Hollandis Utrechtis. Peamise põhjusena valis ta Hollandi, kuna seal on eutanaasia seadustatud."Ma valisin Hollandi, kuna seal on palju rohkem teadust sellest kirjutatud. Nende debatt surma ümber on nii teises kohas," selgitas ta.

Surmalähedase kogemuse termin tuleb Käsnapuu sõnul 1975. aastast Raymond Moody raamatust "Elu pärast elu". Et kogemus oleks surmalähedane, peab see täitma teatud kriteeriume, näiteks rahulolu tunne, kehaväline kogemus, kohtumine valgusolendiga, ülevaade elatud elule, tunnelist läbi minemine jms.

Kõige enam on Käsnapuu sõnul kogutud selliseid surmalähedaste kogemuste kirjeldusi, kus inimene näeb enda keha kõrvalt. "Selle keha üle muret ei tunta, sest mina ise ju olen siin. Sügavamate surmalähedaste kogemuste puhul tuleb see ette, kus võidakse läbi tunneli minna. Seal lõpus on see valgus, kus kohatakse oma lahkunuid või muud valgus- või vaimolendit." Käsnapuu sõnul on inimesel keeruline seda kõike kirjeldada, mis teeb ka teema uurimise keeruliseks.

Tihti omandavad inimesed läbi surmalähedase kogemuse mingi uue tarkuse, arusaama või moraalisüsteemi. "See on minu jaoks üks huvitavamaid nähtusi, millele proovin tähelepanu pöörata," märkis Käsnapuu.

Oma raamatu ja uurimistöö jaoks küsitles Käsnapuu ka umbes 150 surmalähedase kogemusega eestlast. Selgus, et eestlaste kogemused on ülejäänud maailma omadega täiesti sarnased. "Meie kultuuriliselt tingitud olukord paneb meile samadest asjadel rääkimisel suhu erinevad sõnad. Tekib äratundmine, et inimene räägib samast asjast, aga kasutab teisi sõnu," märkis Käsnapuu.

Surmalähedast kogemust on teaduslikult keeruline uurida, kuna näiteks puudub võimalus korduvaid katseid teha. "Millele saab teadus sõrme peale panna, on nende inimeste muutunud elud. See juhtus ka minul, mul tuli teistsugune vaade elule. Aga kõik, mis seal keskel toimub – me ei saa tõenduspõhise teadusega jälile. Aga sisuanalüüsi tasandil saame me kõiki neid andmeid võrrelda. Selle teeb huvitavaks, et nad on kõik paljuski sarnased."

Käsnapuu tunnistas, et teatud määral või juhtudel võib surmalähedast kogemust seletada ajukeemiaga. Teadlased on välja selgitanud, et minutid enne surma kasvab inimese ajus plahvatuslikult virgatsainete sünteesimine. Sellegipoolest usub Käsnapuu, et pilt on reaalsuses suurem. "Kunagi pole kellelgi võimalik olnud paika pidavalt selle kaudu ära seletada kogu selle inimese ajus toimuvat. Tuleks püüda ka teiselt poolt küsida, ei tasu kinni jääda, mis füüsikalises maailmas toimub ja kõigele selle läbi proovida seletust leida, sest võib-olla jääb nii midagi märkamata."

Toimetaja: Rasmus Kuningas

Allikas: "Kajalood", intervjueeris Kaja Kärner

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: