"Lapsena oli mul suur puudel, kes pauku ei kartnud," meenutas loomaarst Tiina Toomet. "Elasime Kloogarannas, aknad mürisesid, sest Paldiskis kogu aeg paugutati. 5. klassis kolisime Mustamäele ja lolli lapsena võtsin koera rõdule, et lähme saluuti vaatama. Nii et ma tean omast käest, et on võimalik ka koera, kes pauku ei karda, panna kartma, kui sa viid ta valesse kohta ja ta saab halva paugukogemuse. Ja nii oli see elu lõpuni. Suviti olime endiselt Kloogarannas, aga nüüd koer värises iga paugu peale, mis Paldiskist tuli ning lisaks kartis ta elu lõpuni äikest."

Toomet teab oma kogemusest, et koer väriseb pauku kuuldes tõsises surmahirmus. "Inimesed, kellel on olnud tõsised paanikahood, saavad sellest kartusest ilmselt aru," ütles Toomet. "Teised inimesed kõrvalt võivad ju öelda, et mis sa paanitsed, midagi ju ei ole, aga sa ei saa selle vastu. Koeraga on sama lugu. Koerte kuulmine on nii hea, et nad hakkavad pauku kartma juba siis, kui pauk pole veel kärgatanudki."

"Kartmine on natuke ka tõupõhine, näiteks karjakoerte hulgas on rohkem paugukartjaid. Ilmselt on see seotud sellega, kui hea on nende kuulmine, kui palju nad on pidanud oma lähikondseid kaitsma millegi eest, mida nad kuulevad," ütles Toomet. "Suur osa on muidugi ka omaniku valel käitumisel. Kui võtad kutsika, kes pole su koduga veel harjunud ja jätad ta vana-aastaõhtul üksi, polegi ju palju vaja. Üldiselt pole paugu kartust koeral välja ravida hästi võimalik. Eriti siis, kui koeral on suur hirm."

"Õnneks me teame, et vana-aastaõhtul paugud tulevad ja saame selleks valmistuda," õpetas Toomet. "Käime enne koeraga jalutamas ära, paneme ta kõige sisemisse ruumi, tõmbame kardinad ette ja paneme klassikalise muusika mängima, mis on ilus ja samas summutab ka helisid. Kui tal on isu, siis anname talle tema lemmiktoitu."

"Õnneks ravimid ka aitavad. Aga nendega on see lugu, et kõiki ei tohi anda väga pikka aega," lisas ta. "Käsimüügi toidulisandid, mis aitavad, on saadaval lemmikloomapoodides, neid võib pikemat aega loomale anda, küsige oma loomaarstilt. Mu vennal oli pauguarg taks, esimest korda proovisingi temal peal neid. Loom uimaseks ei jäänud, oli endiselt väga elav, aga paukude peale enam ei reageerinud."

"Pauguarg õuekoer tuleb enne ilutulestikku kindlasti tuppa tuua ja kui me koeraga jalutamas käime, me ju tunneme oma looma, siis peab meil olema topeltkaitse, et koer ära ei jookseks," pani Toomet koeraomanikele südamele. "Meil on traksid ja kaelarihm. Meil on kiip ja see on registreeritud. Meil võiks olla kaelarihma küljes ka meie telefoninumber. Ja kõige tähtsam – me ei lähe koeraga ilutulestikku vaatama."