Jüri koguduse õpetaja ja Saku abivallavanema Tanel Otsa sõnul võtab abivallavanema töö tohutult aega. "Kirikusse jõuan ma nädala sees õhtuti ja nädalavahetusel. Hobiks on seda raske nimetada. See on miski, millest ei raatsi loobuda. /.../ Olen nüüd 25 aastat olnud Jüris, siis seal on miski, mida saab kutsumuseks nimetada, isegi siis, kui see ei ole põhitöö," ütles Ots.

Kanepi koguduse õpetaja Margit Lail, kes peab pereõe ametit, on Otsa mõttega nõus. "Pereõe amet on miski, mis on kellast kellani. Kui ma ukse pinni panen, autosse istun ja koju hakkan sõitma, siis lülitan ennast teise töö peale. Ma ei võta pereõe tööd koju kaasa. Võib küll olla, et vahel mõne patsiendi pärast ma palvetan, aga üldiselt ma ei mõtle nendele asjadele kodus. Aga kirikutöö on eluviis. See on sinuga kogu aeg. Hobi ta ei ole, see on midagi muud, aga kirikutöö täidab kogu su elu," ütles Lail ja lisas, et kui ta peaks kahe vahel valima, siis valiks igal juhul kirikutöö.

Lihula koguduse õpetaja ja Lääne praostkonna praost Kaido Saak peab oma antiigikaupmehe ametit hobiks. "Selle taga on see, et olen lapsepõlvest saadik olnud vanavara huviline, aga antiigikaupmeheks olemine on natuke kõvema diagnoosiga antiigihuvi. Kirikuõpetajaks olemine on ikkagi töö. Samas kindlasti mitte selline töö, mis oleks kuidagi ebameeldiv kohustus. Seda tööd teen rõõmuga," tõdes Saak.

Kaupmehe ja kirikumehe töö vahel Saak senimaani konflikti pole kogenud. "Päris palju on siiski ka neid olukordi, kus antiigikaupmeheks olemine on aidanud kirikuõpetaja rolli täita. /.../ Näiteks tajusin mingil hetkel olukordi, kus mõni inimene tuli mulle mingit vana asja pakkuma. Antiigikaupmehena olin väga rõõmus, et jälle üks tore asi tuli. Tegelikult pärast tajusin, et inimesel ei olnudki selle asjaga kauba tegemine oluline, ta tahtis tegelikult kirikuõpetajaga rääkida, aga see asi tegi lävepaku madalamaks. Asjaga oli mugavam minu juurde tulla, kui murega," selgitas Saak.

Kirikuõpetaja töö kõrvalt välistaks Kaido Saak ainult sellised tööd, kus ei ole võimalik normaalne inimene olla. "See on see piir. Vahel võivad ka praktilised asjad ette tulla. Kui on vahetustega töö, kus sa pead pühapäeviti tööl olema," ütles Saak. Otsa sõnul on kõige olulisem ausaks jäämine. "Olen vahel mõelnud, kas ma müügimehena igat asja saaksin müüa nii, et ma päris aus olen. /.../ Kirikus saab inimestele nii otse öelda, kui vaja on, ja seda ka oodatakse," ütles Ots, kes ise on parteitu.

Kuigi Lail täpselt ei tea, miks kirikuõpetajad teist ametit ka peavad, siis tema puhul mängib rolli asjaolu, et arstiharidus oli tema esimene haridus. Kui see pooleli jäi järgnesid teoloogia ja kirik. "Kui olin juba üle 20 aasta kirikus maakoguduses teeninud, siis jäi mulle silma, et Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis alustab tsükliõpe ja siis mõtlesin, et võiks ju proovida. Tegin selle läbi mõttega, et kui kuskil tuleb sein ette, siis see jääb. /.../ Aga lõpetasin selle kooli ära ja ega ma tööd ei otsinud ka. Aga siis ühel päeval paluti, et väga on vaja siis mõtlesin, et hea küll, ma proovin," selgitas Lail.

"Eks ta natukene on materiaalses mõttes abiks. Kirikus ei ole väga suured sissetulekud. Õnnistus on alati ja näljas ei ole me kunagi olnud, aga abiks on küll," lisas Lail. Tanel Ots leiab, et kui teise tööga saab materiaalse kindluse tagatud, siis kirikusse lähed iga kord rõõmuga. "Ma usun, et enamus vaimulikel on teised töökohad. Need on pigem vähemuses, kellel ei ole ja võib-olla suures koguduses saab seda ka lubada. See ei ole ainult rahaline vajadus. /.../ Häid inimesi jagub mitmesse kohta," ütles Ots.