Tema sõnul võib isegi täiesti normaalselt kulgenud rasedus ja sünnitus võib võtta ootamatu pöörde ning võib olla vaja erakorraliselt abistada vastsündinut. "Sünnituse ajal lapse seisundit KTG aparaadiga jälgides ja selle mustrit analüüsides saame vaadata, kuidas laps seda sünniprotsessi talub ja sealt me ka näeme, kui ta ei saa piisavalt hapnikku," selgitas ta ja lisas, et see on üks klassikalisi situatsioone, kus on vaja lapse abistamist.

"On ka väga kiireid ja erakorralisi situatsioone, nagu näiteks sünnitusaegne verejooks, mille põhjuseks võib olla platsenta enneaegne irdumine, enne seda, kui laps on sündinud, on platsenta läinud lahti, mis tekitab koheselt väga kriitilise olukorra, kus meil on kohe kaks patsienti, kes vajavad kiiresti abi," sõnas Vanaveski.

Tema sõnul on väga hästi süsteem paigas, kuidas sellistes olukordades käituma peaks. "Kui me juba raseduse ajal näeme, et tegemist on kõrge riski rasedusega, kus me näeme, et kas naine või vastsündinu vajab kõrgema etapi tuge, siis planeeritakse sünnitus kohe kõrgema etapi keskuses, aga tavapärased ja normaalsed rasedused võivad alati tulla sünnitama, aga siiski satuvad ka meie juurde sünnitama need naised, kes on võib-olla planeeritud kõrgemasse etappi, sest laps valib oma päeva ise."

Sel aastal Viljandi haiglas päris 300 last ei sündinud, aga Vanaveski sõnul on nende haiglas 2023. aastal olnud rohkem sünnitusi kui mullu. "Muidugi, langustrend on paraku ka Viljandis," ütles ta ja lisas, et kompetentsi vastsündinute elustamisel säilitavad nad regulaarsete õppustega. "Kõik need, kes osalevad sünnitusabis, peavad ka õppustel osalema."

Uut ja moodsamat elustamislauda on Viljandi haigla sünnitusosakonnal väga-väga vaja. "Meditsiinitehnika vananeb kiiresti ja tulevad uuemad funktsioonid peale," ütles ta.