Põldemaa sõnul tegelevad nad sotsiaaltöö keskuses toimetuleku raskustes ja koduta inimestega. "Mina ei taha kasutada väljendit "kodutu". Ka "koduta" väljendab seda inimest, kellel pole oma kodu. "Kodutu" on meie mõistes selline tänavakodutu, nagu ka Euroopa seda jagab," selgitas Põldemaa.

Põldemaa sõnul on väidetud, et kodutuse definitsiooni ei ole maailmas ega Eestis sõnastatud. "Mina vaidlen sellele vastu. Meil on Eestis olemas sotisaaltöö assotsiatsioon ja see organisatsioon siiski defineeris kodutuse. Ega seda ei pea tegema president või mingi ministeerium. Koduta inimene on see, kellel ei ole oma ega üüritud eluaset ja kes elab mittesobilikes kohtades või kasutab sotsiaalteenuseks loodud ruume," selgitas ta.

Tallinna Sotsiaaltöö Keskuse poolt läbiviidud tänavakodutuse loenduse järgi, on Põldemaa sõnul Tallinnas umbes 800–900 koduta inimest. Loenduse jaoks kaardistati ära need kohad, kus koduta inimesed ööbida võivad. "See on küll märkimisväärselt vähemaks jäänud, nende kohtade arv. Omal ajal olid ju Kopli liinid – need on kõik tehtud korda. Töötajad käivad seal tutvumas, kes seal on, kui palju on jne."

"Ma arvan, et Tallinna linnas on võimalik tulla varjupaikadesse ja sealt, kellel vähegi on jõuvarusid, tagasi inimväärsesse ellu," ütles Põldemaa, kuid pidi tõdema, et kahjuks on ka inimesi, kelle isiksus on nii degradeerunud, et nende jaoks polegi inimväärne elu enam vajalik. "Me hoiame neid inimesi teatud raamides, sest kui kõik need, kes ei tule oma eluga toime, oleksid linna peal lahti, oleks palju rohkem politseitööd, rohkem haigusi," rääkis ta.

Põldemaa sõnul ei jäeta joobes või muus alternatiivses meeleseisundis inimesi ukse taha. "Me ei luba, et nad seal sees hakkaks mingisugust pidu pidama või alkoholi tarvitama. Aga kuhu ta läheb siis õhtul? Kas on parem, kui ta linna peal lihtsalt kõnnib ja teeb oma tükke? Kui ta on rahumeelne, siis töötaja silm on see otsustaja," ütles ta.

Põldemaa sõnul on asutusest läbi käivad inimgrupid muutunud. "Kui me alustasime, siis olid sellised lihtsameelsed, kes oma korterid ära kinkisid, kes ei saanud lihtsalt hakkama. Kuid praegu on psüühikahäire pluss alkoholism ja see domineerib."

Viimasel ajal on tõusnud koduta naiste arv, Põldemaa seda kuidagi seletada ei osanud. "See on minu jaoks üllatus, iga hommik vaatan, et kust need naised küll tulevad. Vahepeal ei olnud meil üldse naisi," mõtiskles ta. Nii meeste kui naiste seas on ülekaalus vene keelt kõnelev inimgrupp.

Iga aasta suudetakse Põldemaa sõnul 14–16% inimestest aidata tagasi iseseisvasse ellu. "Nad saavad linnalt kas sotsiaalkorteri või kuna linnas on käimas ka eraüürituru projekt, kus linn toetab sissemaksu ja esimese kuu üüri. Meil on linnas ideoloogia see, et võimalikult paljud läheksid üüriturule," rääkis Põldemaa.

Toidupuudust Põldemaa sõnul nende kliendid kannatama ei pea. See on samas ka kahe otsaga asi, kuna see võib alandada inimeste motivatsiooni endale ise elatist teenima hakata. "Nii jääb rohkem raha üle alkoholi jaoks," kommenteeris ta.

"Kui praegu minna meie üksustesse vaatama, siis klientide külmkapid on täis, sügavkülmad on täis. Toidupuudust neil ei ole," kinnitas ta. "Töötajatega vahel naerame, et näiteks tuulehaugi nägin ma. Poed ju annavad isegi delikatessi, mis on viimase piiri peal, kõik sinihallitusjuustud ja tordid."

Peaaegu aasta on nüüdseks Tallinnas olnud päevakeskus koduta ja toimetulekuraskustega inimestele. "Nendel peab ka olema see koht, et neil oleks seal tegevust, et ta ei peaks mõttetult mööda linna tuiama või trammi ja bussiga sõitma," märkis ta.

Tänavalapsi Põldemaa kinnitusel Eestis pole. "Meil on olemas pered, neid aga jääb iga aastaga vähemaks, aga tänavalapsi tõepoolest pole."