X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Reisi targalt: kindlustused ja reisija õigused

Foto: Siim Lõvi /ERR

Talveilma tulek toob kaasa suurenenud lennureiside hulga, kuid enne lennuki peale astumist on oluline teadvustada oma õigusi ja veenduda reisikindlustuse olemasolus. Tarbijakaitse ja kindlustuse eksperdid Kristina Tammaru ja Mart Jesse jagasid "Terevisioonis" põhjalikke juhiseid reisijate õiguste ja reisikindlustuse teemal.

Jesse sõnul tuleb kindlasti enne reisile minekut veenduda, et oleks kindlustus olemas. "Kindlustuse puudumine võib osutuda kõige traagilisemaks veaks, mida inimene reisimisel teeb. Üldiselt eestlased on väga tublid kindlustajad, kuid on üksikjuhtumeid, kui kindlustust pole," sõnas ta.

Kindlustuse tegemisel soovitab Jesse kindlasti mitte kokku hoida ravikulude osas. "Üldiselt ära osta kõige odavamat, mis kätkeb endas kõige vähem kindlustuskaitset, ennekõike reisides eksootilistesse riikidesse, kus meditsiin on raskesti kättesaadav ja hästi kallis."

Minimaalselt tasub Jesse sõnul võtta kindlustust 300 000–500 000 eurot juhtumi kohta. "Need tunduvad astronoomiliselt suured summad, aga muudes riikides on tegemist väga-väga kalli teenusega," toonitas Jesse.

Jesse sõnul kipuvad inimesed Euroopas reisides arvama, et Euroopa ravikindlustuskaart on justkui ravikindlustuse aseaine. "Tegelikult ei ole, see katab siiski esmavajadused, aga näiteks üldse ei kata meditsiinilist transporti, kui sind on vaja transportida näiteks Eestisse tagasi. See võib olla väga kallis, kümneid tuhandeid eurosid," ütles ta.

Suusatamishooajal tasub meeles hoida ka seda, et üldiselt ei kata tavareisikindlustus kõrgendatud riskiga spordialasid, mistõttu tuleks võtta lisakaitse.

Tammaru sõnul tasub lennureiside puhul arvestada kolme intsidendiga, mis võivad juhtuda: lennu tühistamine, lennu hilinemine, reisija mitte pardale lubamine, mille puhul tavaliselt põhjuseks, et lend on üle broneeritud. Kui mingi lend peaks väljuma varem, siis laienevad tühistamisega seonduvad määrused ka sellisele olukorrale.

"Kui lend tühistatakse, siis on reisijal õigus valida, kas ta ei soovigi enam lennata ja küsib piletiraha tagasi või ta soovib lennata ja jääb ootama asendusteekonda. Järgmine võimalik väljalend võib olla teisel, aga ka kolmandal päeval. Kogu selle ajavahemiku vältel peab selle reisija eest hoolitsema – toitlustama, pakkuma majutust, hotelli ja lennujaama vahelist transporti pakkuma," selgitas Tammaru.

"Kolmas asi, mille tühistamine võib kaasa tuua, on et reisijal võib olla õigus saada hüvitist. Seda makstakse reisija kannatuste või ebamugavuste eest, mida see reisijale põhjustas," ütles tarbijakaitse ekspert. Hüvitisemäär sõltub marsruudi pikkusest ja sihtkohta jõudmise ajast.

Enda lennureisi planeerimisega lähevad inimesed Tammaru sõnul sageli alt just jätkulendude osas. "Kui osta odavlennufirmadest pileteid, siis inimene komplekteerib reisi ise. Kui esimene lend hilineb nii, et reisija ei jõua järgmiste lendude peale, siis ei pea lennuvedaja teda alternatiivteekonnaga ka sinna viima."

Tammaru märkis, et tegelikult on lennuvedajatel mingi intsidendi esinemisel kohustus anda reisijale ülevaade tema õigustest paberi peal, et nad saaksid rahulikult mõelda ja vaadata, mis õigused neile konkreetses olukorras laienevad.

Toimetaja: Rasmus Kuningas

Allikas: "Terevisioon", intervjueeris Juhan Kilumets

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: