Olulisel kohal on Ljutjuki sõnul kaunistusena jõulusõim ning viljakusesümbol diduhh (дiдух - vanaisa hing), mis kujutab endast nisupõimikut, mille toob maja peremees koos pojaga tuppa peale seda, kui taevas särab esimene täht ning on ära söödetud kõik loomad. Põimik asetatakse lauale ikoonide kõrvale või ikooni nurka.

Traditsiooniliselt leiab Ukraina jõululaualt 12 rooga. "Nendest kõige olulisem on kutjaa (кутя), mis on nisu hõõrutud mooni, mee, pähklitega – neid on väga palju erinevaid variante," kirjeldas Ljutjuk. "Enne kui seda pole söönud kolm lusikatäit, ei tohi teisi asju süüa," toonitas ta ja lisas, et alguses palvetatakse ja siis viskab peremees lusikatäie rooga lakke. Kui kutjaa jääb lakke kinni, siis tuleb väga viljakas aasta.

Järgmisena tutvustas Ljutjuk uzvari, mis on tema sõnul Eesti mõistes kompott. "Seda saab Ukrainas ka väga paljudes söögikohtades tegelikult aastaringselt," ütles Ljutjuk.

Tänavu tähistavad ukrainlased esimest korda jõule 24. detsembril. "See on suur muutus. Eks ilmselt tuleb ka topeltjõule, aga ma arvan, et see protsess on käima läinud ja nii on," sõnas Ljutjuk.

Jõuluvana ehk Püha Nikolaus käib Ukrainas aga juba detsembri alguses. "Neid kingitusi on hästi palju. Vanasti traditsiooniliselt tõi Nikolaus jõulukingitused, aga nüüd kõik see asi läheb suuremaks, et tegelikult midagi saadakse ka jõuludeks ja aastavahetusel tulevad ka mingid asjad võib-olla juurde," rääkis Ljutjuk.

Ukrainas tulevad jõulud muidugi mõista keerulised. "Kuid ka rindele saadetakse meestele kindlasti kutjaad, uzvar on seal kindlasti ka olemas, pigem saadetakse magusaid asju, pampuškasid (пампушка), nagu moosipallid," rääkis Ljutjuk.

Eestis on ukraina kogukond umbes 60 000-pealine. "Jõulupeod käivad juba, inimesed saavad kokku. Ikkagi jõulud toimuvad," kinnitas ta.