Esimese asjana pühitseti uus muuseum sisse. "Meil on selline traditsioon, et kui maja on valmis saanud, kutsume alati pühitsejad. Nemad õnnistavad selle sisse, et tuleks püha maja," selgitas vanausuline Polina Sarvina, kelle sõnul annab sisseõnnistamine majale hinge.

Rituaali käigus loetakse maja iga ruumis ja toanurgas palvet. Kohalikud vene vanausulised tunnistavad, et muuseum annab väga tõetruult edasi selle, millised olid Peipsiäärsed elamised ennevanasti.

"Meil oli suhteliselt vana maja. Kõik oli pisut teistmoodi, sest elati üsna vaeselt. Perekond puhkas tavaliselt magamistoas ja köögis, eestuba oli peamiselt vanaemale. Tagumine tuba oli palvetamiseks, sinna vanaema meid ei lubanud, seal käisime ainult palvetamas," meenutas vanausuline Anna Portnova.

Sarvina sõnul elavad mõned vanausulised ka tänasel päeval nii, nagu muuseum kujutab. "Neile see meeldib ja nad elavad veel nendes tingimustes, aga reeglina elatakse siiski tänapäevaselt," rääkis vanausuline, kelle sõnul meenutab muuseum lapsepõlve. "Tuletab meelde, kuidas meie vanemad elasid ja meid kasvatasid."

Vanausuliste elamises oli ka toidu- ja jooginõude kasutamisel eriline kord. "Nõud olid tervele perele. Kui hakkasime koolis käima ja seal süüa saime, olime juba ilmalikud, käisime ilma peal. Selle jaoks olid eraldi nõud. Neid tasse ja kausse hoiti ja pesti eraldi. Kui meil käisid külalised, istusid nemad alati eestoas ning külaliste nõud olid ilmalikud. Eraldi nõud, mitte perekonna omad," meenutas Portnova.

Tänu vanausuliste traditsioonidele on muuseumis palju nende originaalesemeid. "Me oleme vist sellised inimesed, kes ei viska kodus midagi ära. Kõik jääb alles ning anname muuseumile. Ma olen ka palju asju Varnja muuseumisse andnud. Mul oli vokk, riided, kõik andsin muuseumisse. Kõigist küladest on siia asju toodud," rääkis Sarvina.

Kolkja muuseumi projektijuht Külli Must nentis, et kuigi aeg ja kultuuride segunemine on vanausuliste traditsiooni muutnud, on nad siiski selle nimel, et nende lapsed ja lapselapsed sellega seotud oleks, kõvasti vaeva näinud.

"Muuseum on kindlasti see, mis seda kultuuri paremini näitab, võib-olla ka nendele endile tuletab meelde nende juuri ja kogu seda olemust. Me tahaksime täna öelda seda, et te olete sattunud elava kultuuri keskele," sõnas Must.

Vanausuliste muuseumis näeb ka interaktiivselt vanausuliste palvela koopiat. "Vanausulised väga ei taha, et palju turiste nende palvelasse jumalateenistuse ajal tuleks. Selleks, et nende privaatsust säilitada, me näitame, kuidas käituda ja missugused palvelad seest välja näevad," selgitas Must.