"Teadusuuringud kirjutavad, et muusikutel on suurem oht just ülakeha vigastuste tekkimiseks," ütles spordiarst Gunnar Männik, kes on kirjutanud muusikute kutsehaigustest rääkiva raamatu "Ülekoormusvigastused muusikutel." "Kaelapiirkond, õlaliigeste piirkond ja eriti just selja ülakeha piirkond. Uuringute järgi on ohustatumad need muusikud, kes mängivad viiulit, vioolat ja üldse keelpille ning samuti flööti, kuna see on ainuke pill, mida tuleb hoida paralleelselt maaga, mitte otse enda ees. Just tüüpilised sundasendid kutsuvad esile ülekoormussündroome."

"Kuna tippmuusikud harjutavad iga päev sisuliselt kuus kuni kaheksa tundi, hakkab just sundasendite tõttu ülakehas või kaela-õla piirkonnas tekkima valu. Sageli annavad muusikud pärast nii pingelist harjutamist veel pika kontserdi. Seepärast ongi meeletu stress ja ülemängimine muutunud väga populaarseks teemaks."

Arsti juurde peab minema, kui valu on püsinud nädal aega

"Põhiliseks ohuks ülemängimise puhul ongi õlavöö, küünarliigesed ja randmepiirkond, mis hakkavad valutama ja ei allu enam sellele motoorsele tegevusele, mis muusikutel pilli harjutades teha vaja on. Ta ei saa enam süveneda mängimisse, kuna tugev valu segab," ütles Männik. "Küünarliigese piirkonnas tekkivat valu võib muusiku puhul võrrelda spordimaailmas tennisisti või odaviskaja küünarnuki hädadega."

Männiku sõnul võivad mõnikord hädad tulla sellest, et pilli suurus ei vasta mängija mõõtmetele. "Vigastusi on võimalik alati välja ravida, kui arsti juurde jõutakse suhteliselt ruttu," hoiatas Männik. "Kui muusikul on kuskil valu olnud juba nädal aega, siis peab sellele kiiresti reageerima ja arsti juurde minema. Kahjuks ravitakse sageli sümptomit, mitte inimest kui tervikut. Kui sul on randmes valu, siis mitte seal ei ole tegelik probleem, vaid hoopis kaelas või lülisamba piirkonnas."

Liikumine on kõige alus, et ei tekiks sundasendeid

Muusikud on tegelikult tänapäeval arsti abilised, sest meie ühiskond on ju haige, tõdes Männik. "Muusikud oskavad läbi oma muusika harida inimesi ja toetada neid eelkõige vaimselt, et me saaksime natukenegi lõõgastuda selles maailmas, kus me praegu elame."

"Kõige olulisem on liikumisvajaduse säilitamine lapsel, kes õpib muusikakoolis mõnda pilli. Et vanemad ja õpetajad ei keelaks lapsel liikumismänge mängida. See on kõige alus, et pilli harjutades ei tekiks sundasendeid," pani Männik vanematele ja õpetajatele südamele.

Madala vigastustasemega pillid on puhkpillid, näiteks oboe, tromboon või trompet. "See on sellepärast nii, sest puhkpillidega ei saa väga varakult alustada. Enne 12-13. eluaastat ei maksa nende mängimisega üldse alustada, sest nooruki lihaskorsett ja hingamissüsteem pole veel välja arenenud."

Suurim oht tervisele on kuus tundi paigal istuda

Vigastuste ennetamiseks soovitab spordiarst teha plankingut. "Plankingu regulaarne tegemine vähemalt üle päeva on väga soovituslik. Algul 10-15 sekundit, kuni selleni, et plankasendis suudetaks olla minut aega, rohkem pole vaja. See on nii vaimule kui füüsisele väga hea harjutus," ütles Männik. "Kõige suurem oht tervisele on kuus kuni kaheksa tundi paigal istumine, ilma et sa kordagi püsti tõuseks. Istudes me tapame ennast."

"Uuringud on näidanud, et inimesed peaksid nädalas kõndima või liikuma 150-300 minutit. Aga neid inimesi on Eesti ühiskonnas 10 protsenti," tõi Männik välja väga kurva fakti. "Mõned uuringud on leidnud ka, et umbes 50 protsenti inimestest peaaegu üldse ei liigu. Tegelikult piisab juba 6000-7000 sammust päevast."