X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Mait Maltis: laulan nii kaua, kuni viisi pean

Foto: Kairit Leibold/ERR

Pika karjääriga Maltis plaanib laval olla kuni häält on ning kuni rahvas veel laulma kutsub ja kuulata tahab. Lavanärv on kogenud lauljal siiamaani ning selle kadudes on Maltise sõnul aeg lavalt maha astuda.

Huvitaval kombel ei olegi laulja sünnikuupäev, 23. veebruar 1951, kõige täpsem on hoopis tema kaksikõe Reeda, kes meie seast viis aastat tagasi lahkus, sünnikuupäev. "Reet sündis 23. õhtul kell 23.55. Ma olin soliidne poiss juba sündides. Tulin teisena välja. Lasin daamid ees ja tulin mina ilmale 24. kell 00.10, aga tol ajal pandi kuupäev mõlemale esimese sünni järgi," selgitas Maltis Vikerraadio saates "Heli nälg".

Kuigi Maltis on põline tallinlane, siis viimased 18 aastat on oluliseks paigaks ka maakodu. Tallinnast maale kutsus Maltist rahu ja vaikus. "See melu siin linnas, olen eluaeg seda talunud, sõitnud siia-sinna. Ei sobinud enam mulle. Praegugi ma tulen linna täpselt nii vähe kui võimalik ja nii palju kui vaja," tõdes Maltis.

Lauljakarjäär algas Maltisel juba kuueaastasena, kui ema Maltise õega 1957. aastal vanasse Raadiomajja tõi, et laulda Rootsis elavale tädile sünnipäevalaulu. Lapsena kuulas Maltis kõike, mis raadiost tuli. Maltise isa mängis saksofoni, kitarri ning oli läbi ja lõhki muusikaga seotud.

"Lapsest peale oligi nii, et õhtuti olime kõik koos kodus ja isa võttis ajaviiteks kitarri välja ning laulsime perega. Muusika käis ikka päevast päeva," meenutas Maltis. Maltise enda pojad ka kõik laulavad, aga nende pereüritustel võetakse laulu vähem üles. "Ise armastan öelda, et ma vabal ajal tööga ei tegele, siis ma ei kipu laulma. Poeg Margo on juba isast Maidust mööda läinud tulemuste poolest. Tema harjutab iga jumala päev. Hommikust õhtuni," ütles Maltis.

"Tal on teisel korrusel oma tuba. Sealt ma seda kõike kuulen ja ma kõrvalt näen ja jälgin, kuidas hääl areneda võib, kui seda arendada," ütles Maltis ning lisas, et kuigi seda on rõõm näha, siis ise pole ta kunagi laulmist nii palju harjutanud.

Jutte, kuidas Vello Orumets või Jaak Joala sõitsid taksoga Raadiomajja, jätsid takso ootama, laulsid esimese korraga loo sisse ära ja minema sõitsid, räägitakse palju, aga et Maltis sarnaste tegudega hakkama sai, ei räägi laulja sõnul keegi. "Eks ma nii kaua laulan, kui ma viisi pean. Selleks on mul pojad, kes kohe kritiseerivad, kui midagi nihu on. Ning kuni rahvas tahab ja kutsub," ütles Maltis.

Esimene ansambel, kus Maltis kaasa tegi, oli Lüürikud. "Tallinna 10. keskkooli poisid kutsusid mind. Mäletasid koolipäevilt, et olin kogu aeg koori ees solistina laulmas. Nii ma sinna läksin," meenutas Maltis ning lisas, et esimesed lavaristsed saigi ta just 1960. aastate keskel lastekoori solistina. Kuid muusikaharidus puudub Maltisel täielikult. "Isa elas meil Venemaal ja ema ei suutnud finantseerida seda. Tal oli neli last, pidi neid üksi kasvatama oma palga peal ja nii me ei saanudki," selgitas Maltis.

Ansambel Lüürikud, kus Maltis solisti rolli täitis, oli omal ajal väga populaarne ning esineti väga paljudel koolipidudel. Esinemistega teeniti isegi raha, aga Maltise sõnul seda kunagi enda taskusse ei pandud, vaid selle eest uuendati ansambli tehnikat ja võimalusi.

Pärast Lüürikuid laulis Maltis pikalt Kungla restoranis, kus ta alustas juba 1970. aastate keskel. Sealt korjas ta üles ka ansambel Vitamiin. "Neli aastat laulsin seal, siis kutsuti ära ja edasi läksin juba Vitamiiniga. Aga varieteedes olen omal ajal palju laulnud. Küll Viru varietees, Olümpia varietees," meenutas Maltis. Kuigi restorani töö oli rutiinne, siis konti see lauljal ei murdnud. Hea lisaraha sai ka soovilugude eest. "Ühe kuu n-ö haltuura eest ostsin ma omale auto. Vot nii teenis," ütles Maltis.

Maltis käis ära ka Nõukogude armees, aga tänu tutvustele leiti talle soe koht Riias, kus ta enda sõnul oli staabirott. Kuna ta iga reede õhtul Riiast Tallinna ja esmaspäeva varahommikul jälle tagasi Riiga sõitis, siis määrati talle ka kuu aega pikem teenistus. Maltis oli toitlustusala ülem ja kui nägi, et Eesti poisse kiusati, siis võttis ta ülemustega ühendust ja palus need ja need mehed endale appi saata. "Kutsusin nad enda juurde staapi ja ütlesin, et võtke paberid ja kirjutage kiri koju. Kogu lugu. Aitasin oma poisse," meenutas Maltis.

Aastatel 1980–1984 oli Maltis ansambli Vitamiini solist. Paljuski sai saatuslikuks tihe Venemaal käimine, mis tähendas, et Maltis pidi pikalt perest ja lastest eemal olema. "Lapsed kasvasid ja ma ei näinud seda. See juba hakkas ajudele mul, et ma olen lastest ja perest eemal. Siis ma lõpuks ütlesin, et poisid, otsime nüüd kellegi teise minu asemele," selgitas Maltis.

Venemaal oli Maltise repertuaaris ikkagi peamiselt eestikeelne muusika, venekeelseid laule oli kaks-kolm, aga isegi neid alati ei esitatud. Maltise sõnul ootas vene publik neilt ikkagi lääne muusikat ja oma keeles laulmist. Kuid miks Eesti bändidel lubati rokkmuusikat teha, aga vene bändidel mitte, Maltis ei tea.

Toimetaja: Neit-Eerik Nestor

Allikas: "Heli nälg", intervjuueris Andres Oja

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: