X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Vladislav Koržets: maailma mõõdus on pööripäev jõuludest hoopis olulisem

Foto: Kairit Leibold/ERR

Uue luulekogu valmis saanud kirjamees Vladislav Koržets ütles, et kuigi ta jõule üleliia suure hoolega ei tähista, siis pöördub ta rasketel aegadel siiski jumala poole.

Suur jõulude tähistaja Koržets ei ole. "Kena aeg ju. Pean meeles ka, et esimene, teine, kolmas advent, aga minu jaoks on pööripäeva aega olulisem. Tegelikult on jõulud ülelöödud pööripäeva tähistamine ajalooliselt," ütles Koržets ja tõi välja, et tegelikult ju ei teata, millal Kristus sündis.

"Jõulud olid Kristuse algusaastatel mingil ajal kiriku poolt keelatud. Kuivõrd tegemist oli Rooma riigis algselt saturnaalidega, paarinädalane suur pidu talvise pööripäeva paiku ja selline igavene andmine. See oli paganlik. See oli vaja ära keelata. Ei õnnestunud. Siis löödi üle," selgitas Koržets.

Ka sõna jõulud pärineb Kristuse eelsest vanast põhja keelest - jul. "Mida see täpselt tähendab ei teatagi. See ongi olnud seotud just päikese sünni ja selle pimeduse lõpu ajaga. /.../ Seda tähistatakse moel või teisel kogu maailmas, ka mittekristlikes riikides. Maailma mõõdus on pööripäev hoopis olulisem kui jõulud," tõdes Koržets.

Rasketel aegadel pöördub Koržets jumala poole. "Mil moel ma jumalat kujustan — ma ei kujustagi. Mulle ei ole teada antud, kes või mis ta on. Nii ongi," tõdes Koržets.

Kirjamehel, kes on valmis saanud oma kolmanda luulekogu, jääb seljataha hea aasta, sest tervisemuresid ei olnud ning tööd jagus. "Mõnus aasta. Ma ei räägi sellest, mis väljaspool toimub. /.../ Sellest ei sõltu minu olemise rõõm või mitterõõm," selgitas Koržets ning lisas, et ajalukku vaadates talle see, mis Ukrainas või Iisraelis toimub, tema jaoks midagi liiga erakordset pole.

"Tapetud, sõditud, oma õigust taga aetud on aastatuhandeid ja tõenäoliselt toimub see ka edaspidi. Mil moel, ma ei tea. Aga see et saabuks siia nüüd ja praegu üleilmne rahuriik — me võime ju unistada," nentis Koržets.

Luuletuste kirjutamisel on Koržetsi meelispaigaks auto. "See toimub sageli nii, et ma viin oma abikaasa tema ema juurde ja siis ma ootan. Mul on seal märkmik, pastakas, poolikud mõtted. Ma olen omaette, mul on aeg, millega mitte midagi muud tarka pole teha. Siis ongi paras luuletada, kui midagi muud tarka pole teha," selgitas Koržets.

"See on mingi privaatne ruum. Eraldumise ja keskendumise võimalus. Aga ega ainult nii ei sünni luule, aga tähelepanuväärne on, et nii," ütles Koržets. Kalal olles ei mõtle luuletaja midagi. "Siis ma püüan kala. Mul on võimalus olla olemises, selle sees, mitte mingi tark ja filosoofiline Vladislav vaid lihtsalt olen. Nagu puu, nii nagu kala seal vees, olen mina kaldal kalamees. See on vinge, meditatiivne, hinge täitev," tõdes Koržets.

Toimetaja: Neit-Eerik Nestor

Allikas: "Hommik Anuga"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: