Nurhani sõnul oli ka teistel finalistidel, Margareth Mürgil ja Robin Kristofer Kukel, x-faktor olemas. "Siiamaani arvan, et kõik on andekad lauljad ja andekad tüübid. Kõigil oli see võimalus, aga mina võitsin," naeris Nurhan.

Saate lõpp oli väga emotsionaalne. "Oli vaja. Kolm kuud palju tööd. Ikkagi väsitab ära. /.../ Peale seda, kui ma võitsin ja tegime uuesti võidulugu ning ma vaatasin inimesi, siis see oli nii lahe. Kõikide telefonidel oli taskulamp sisse pandud. See oli uskumatu atmosfäär," selgitas Nurhan.

Nurhan tänas ka oma abikaasat ja väikest last, kes nii kaua ootasid ja kannatasid. "Nutsime natuke kodus ka, ütleme nii. Oli seda väärt. See oli rõõm," ütles Nurhan. Õnnesoovidest ta veel väsinud pole, sest sellest ta unistaski, et inimestele meeldiks see, mis ta teeb. Veel ta kõigile vastata pole jõudnud, aga plaanib seda teha.

Nurhan meenutas ka poeskäiku eelmisest nädalast, kus inimesed tulid temaga rääkima ja ta ei mahtunud kõndidagi. "Kui ma tahan, siis ma panen prillid ette ja mütsi pähe, siis keegi ei saa aru, et see olen mina," naeris Nurhan.

Laulukarjääri alustas Nurhan võrdlemisi hilja, sest tema ise sõnul polnud laulukarjäär mingi karjäär. "Isa arvamus on isa arvamus. /.../ Kahjuks tavaline Türgi keskklassi mõtteviis. Mine kõige paremasse keskkooli, kõige paremasse ülikooli. Õpi kõik ära, tee magistrikraad. Tegin kõik ära, aga mis siis edasi," ütles Nurhan.

Nurhani isa tegi ühe ta kitarri isegi kunagi katki. "Ta oli siuke inimene lihtsalt. Kahjuks. Nagu sein. Tal oli hästi konkreetne arvamus," selgitas Nurhan.