Maria Seletskaja: dirigendid õpivad terve elu
Uue aasta alguses alustab Maria Seletskaja tööd Inglise Rahvusballeti muusikalise juhina. Huvitava karjääriteega balletitantsija ja dirigent enda sõnul veel dirigendina kõike ei oska, aga kogemus balletitantsijana aitab kindlasti kaasa.
Jõulisemalt algab Seletskaja töö järgmise sügishooaja alguses. "Töö meiliaadress on mul juba olemas ja sealt tuleb palju informatsiooni," naeris Seletskaja "Ringvaate" stuudios.
Kuigi Seletskaja alustab muusikalise juhiga jätkab ta siiski ka balletide dirigeerimisega. "Minu kohustus on dirigeerida vähemalt 16% etendustest igal hooajal. Repertuaari ma ei vali, seda valib balleti juht. Mina juba pean siis seda repertuaari arvesse võttes tegelema kõigega. Kui on vaja solisti, siis ma pean ta leidma. Kui on vaja suuremat orkestrit, siis pean seda organiseerima," selgitas Seletskaja.
Administratiivset osa tööst teeb Seletskaja distantsilt, aga dirigeerimiseks peab ta muidugi kohale sõitma. "Seal ei ole nii nagu Estonias, et iga nädal on paar-kolm etendust. Nad tantsivad tsüklitena. Mõned päevad enne esimest orkestriproovi sõidan kohale ja olen paar päeva balletisaalis," ütles Seletskaja.
Inglise Rahvusballetis on varem tantsinud ka Age Oks ja Toomas Edur ning Seletskajal on rõõm, et Eesti liin seal jätkub. "Oks ja Edur olid ikkagi maailmatasemel tantsijad ja pole ime, et nad seal särasid," ütles Seletskaja ning lisas, et tema sattus balletiteatrisse juhuse kaudu.
"Mind kutsuti veebruaris asendama ühte dirigenti Londonis balletigalal. Seal mängis Inglise rahvusballeti orkester ja ma kuidagi läbi udu dirigeerisin. Mul oli kuuenädalane väike beebi kaasas ja dirigeerisin ära ja ütlesin aitäh. Ju siis läks hästi, sest orkester oli just võtmas uut dirigenti, kes võttis ühendust ja ütles, et tahavad mind dirigendiks," jutustas Seletskaja.
Sellele järgnes ligi pooleaastane valimisprotsess. "Ma ikkagi kandideerisin kõigi teistega koos. Veebruaris oli esimene jutuajamine ja septembris sain teada," ütles Seletskaja.
Seletskaja on olnud 15 aastat Estonia teatris tantsija, siis Berliinis, Zürichis ja Antwerpenis. Kui soolokarjäär balletitantsijana lõppes, siis õppis Seletskaja dirigendiks. Karjäärimuudatuseks inspiratsiooni ammutas Seletskaja 20. sajandi koreograafi George Balanchine'i elust.
"Ta oli mulle suureks eeskujuks, sest ta lõpetas Vaganova kooli Peterburis, aga oli ka elukutseline muusika. Stravinski rääkis tema kohta, et Balanchine tunneb tema partituure paremini kui Stravinski ise, kes neid kirjutas. Teadsin, et põhimõtteliselt on võimalik kahte asja õppida ja ma olen kuulnud paarist inimesest veel," selgitas Seletskaja.
Berliinis käidi Seletskajalt ka uurimas, kuidas selline kannapööre võimalik on. "Ütlesin siis, et see ümber õppida on võimalik, aga vabast ajast saab siis õppimine," ütles Seletskaja.
Kõike veel Seletskaja dirigendina enda sõnul ei oska. "Baas on olemas, aga dirigendi elukutse ongi huvitav, et sa õpid lihtsalt terve elu vältel. Mitu suurt dirigenti, kes on juba mitukümmend aastat dirigeerinud, on mulle öelnud, et ma lähen orkestri ette ja ikka küsin, et mida ma ometi teen," ütles Seletskaja.
Seletskaja eeliseks on ka see, et ta balletti tunneb. "Mõnel dirigendil, kes balletti ei tunne, on raske koreograafia keelest aru saada ja lihtsalt koos tantsijaga hingata. Ooperilaulja või solistiga on muusikaline kooshingamine arusaadavam, aga koreograafia on teistmoodi keel."
Toimetaja: Neit-Eerik Nestor
Allikas: "Ringvaade"