Lapse rahulikul magamapanekul on unenõustaja sõnul võtmesõnaks uneharjumuste sisseharjutamine. "Tulemused ei tule kunagi üleöö. Me vahel mõtleme, et täna katsetame nii, homme teeme naa. Tundub, et mitte miski ei tööta, minu laps ei lähegi magama, aga tegelikult see päris nii ei ole. Kui me ikkagi püsivalt uneharjumusi ja unehügieeni sisse harjutame, siis need tulemused tegelikult tulevad."

Esimese asjana soovitab Nigul üle vaadata lapse unekeskkonna. Väga oluline on, et lapse toas oleks õhtuti piisavalt pime. "Unehormooni tootmiseks on meil vaja, et tuba oleks võimalikult pime. Alati on lubatud kasutada väga mahedaid unelampe, aga kinni võiksid olla kõik lae- ja laualambid. Poodi võiksid jääda ka kõiksugused planetaariumid ja täheinstallatsioonid, sest need on kõik asjad, mis last lõpuks stimuleerivad," selgitas ta.

Samuti tuleks jälgida, et lapse voodi vahetus läheduses poleks liiga palju mänguasju, ka voodis ei peaks lapsel liiga palju lelusid olema. "Voodisse ei pea laskma tarida loomaaiatäit loomi, kümmet autot, kaht nukku ja muid asju veel," märkis Nigul ning lisas, et voodisse ühe kaisulooma valimine võib ka olla osa õhtusest rutiinist.

Eriti oluline on Niguli sõnul magamaminekule eelnev aeg. Tund aega enne magamaminekut tuleks kodus kõik ekraanid kinni panna ning sõltuvalt lapse vanusest võiks talle luua motivatsioonitabeli.

"Sõltuvalt vanusest saavad lapsed asjadest erinevalt aru, aga oleks väga tore, kui laps saab aru, mida temalt oodatakse. Et me ei võta seda lõbusat mängivat last ega tõsta teda mängumatilt voodisse ega oota, et ta jääks magama. Õhtused rutiinid on väga olulised," rõhutas unenõustaja.

Oluline asi, millele tihti ei mõelda, on toit. Niguli sõnul tuleks jälgida, et õhtuti oleks maiustusi vähem, mõistlikum on lapse anda aeglaseid süsivesikuid, sest nii püsib veresuhkur stabiilne ja kõht täis. Kui lapsele vett pakkuda, siis lonksu haaval. "Kui ta on päeval piisavalt vett joonud, siis õhtuti sellist suurt veetarbimist ei peaks toimuma."

Kui laps kipub voodis nutma, võib selle põhjuseks olla üleväsimus või liigne päevane uni. Unenõustaja julgustab lapsevanemaid lasteaiaga suhtlema, et teada saada, kui palju laps lasteaias magab. "Nelja-viieaastane laps ei pea enam päeval kaks tundi magama," selgitas ta.

Kokku võiks laps ööpäeva jooksul magada 12 tundi. "Kui näiteks viieaastane laps magab päeval kaks tundi, siis ei ole realistlik, et ta magab öösel 11 tundi peale. Oleks kasulik, kui ööund oleks rohkem, õhtune uni algaks natukene varem ja võib-olla lasteaiaga rääkida, et päevaund piirata. Ka mina oma lapse lasteaias palun, et minu viieaastane äratataks kell pool kolm, ei lasta kella kolmeni üle magada," rääkis Nigul.