Insener: liigse koristamisega võib tehnikahuvilisele lapsele karuteene teha
Elektroonikainsener Indrek Keskküla rääkis "Vikerhommikus", et kui jätta tuppa laokile vanad tehnikaseadmed ja õiged tööriistad, võib juba päris väikeses lapses ärgata huvi tehnika vastu. Kui päris üksinda ei julge lapsevanem last kodumasinaid parandama lasta, võib esialgu katkisi tehnikavidinaid uurida koos. Keskküla sõnul on väikesele tehnikasõbrale ideaalseks jõulukingiks multimeeter ja natuke suuremale mikroarvuti kinkekomplekt.
"Ülikoolis õppides osalesin Tallinna Tehnikaülikooli Robotiklubis, kus õpetasime noortele Lego robotikomplektidest väiksemaid süsteeme ehitama ja panime Lego robotid omavahel võistlema," ütles elektroonikainsener ja kolme lapsi isa Indrek Keskküla. "Aga huviringidesse satuvad peaasjalikult ikkagi need, kes on juba särasilmsed ja kes väikese juhendamise toel saavad ülesannetega väga hästi hakkama."
"Kuidas aga äratada juba varases lapsepõlves huvi tehnika vastu?" küsis Keskküla. "Keegi on kunagi väga kavalasti öelnud, et lugemishuvi saab lastes ergutada nii, et lasteraamatud tuleb panna madalamatele riiulitele ja nii on tegelikult kõikides eluvaldkondades. Kui on soov, et laps tegeleks tehnikaga, siis tuleb jätta laokile õiged tööriistad. Laokile tuleb jätta ka lammutamiseks vajaminevad tehnikaseadmed ja kui lapses on see pisik olemas, siis leiab laps õige varsti kruvikeerajaga üles selle koha, mida vanal magnetofonil või televiisoriaparaadil tuleb keerata."
Oma abikaasa meelehärmiks jätab Keskküla üsna tihti tuppa asju vedelema. "Enda puhul võin küll väita, et minu esimene suurem kokkupuude tehnikaga olidki vanaema vanad kettaga telefonid ja onu suur kruvikeeraja. Ideaalne oleks, kui lapsel oleks kodus oma nurk, kus ta võib omatahtsi toimetada, kus ta saaks oma tööriistu hoida ja oma projektikesi teha. Ja kui pere korrahoidja suudaks ennast nii palju distsiplineerida, et ta ei lähe sinna koristama ja asju ära viskama, oleks sellest juba suur abi. Sellest tekib lapsel omanditunne ja see on oluline osa sellest, et temas endas tekitada millegi vastu huvi."
"Kui nüüd rääkida spetsiifiliselt elektroonikast ja võimalikest jõulukinkidest, siis igale elektroonikule vajalik tööriit on multimeeter, mis mõõdab voolu, pinget ja takistust. See maksab vähe, aga annab väga hea sissevaate elektroonika toimimisse," jagas Keskküla väärt kingiideid jõuluvana kotti poetamiseks. "Kui laps on juba vanem, siis võiks uurida mikroarvuti kinkekomplekte. Mikroarvuti arendab ka väga olulist oskust, milleks on infotehnoloogia ja programmeerimine. Mikroarvuti komplekt on mitmekülgne ja võimas tööriist, millega noor saab teha esimesi samme".
Keskküla sõnul võiks lapsega koos ka katkiläinud kodumasinaid uurida. "See nõuab juba ka lapsevanema julgust, et lubada oma alaealine laps mõne kalli kodutehnikavidina kallale, kui see on katki läinud," lisas Keskküla. "Võib olla ei saagi sellest enam asja, aga üks elustamiskoolitaja ütles kunagi, et kui inimene on juba surnud, siis talle rohkem viga teha ei ole enam võimalik. Ehk et inimest elustada ja katkiläinud vidinat ise remontida võiks proovida igal juhul. Aga alustada sobib ka sellest, et kui lapsevanem midagi parandab või mingit tööd teeb, siis laps on juures."
"Maailm ongi ohtlik paik," ütles Keskküla väite peale, kuidas tagada väikeste laste ohutus pärisasjade parandamisel. "Lapses tuleb arendada võimet ise selles maailmas navigeerida. Lapse huvide väljaselgitamiseks tuleks ka vaadata, milliseid mänge laps mängib. Minu vanem tütar on näiteks laululind, sest ta ise mõtleb välja laulusõnu ja laulab neid toas ringi jalutades. Pojale seevastu meeldivad autod ja nendel ta siis vahetab rehve ja toimetab lõputult."
"Huvi süstida on keeruline, aga meie loodame jõuda nende lasteni, kellel on see pisik juba sees ja anda neile siis infot, et selline valdkond nagu elektroonika on olemas ja et selles vallas on võimalik väga huvitavaid asju teha. Meie kõigi huvi on ju, et tehnikapisikuga noored jõuaksid selle eriala juurde, sest meie materiaalse rikkuse alus on tehnikateadused."
Toimetaja: Annika Remmel
Allikas: "Vikerhommik", intervjueeris Märt Treier