"Kui meil on head jooksujalatsid, siis on võimalik ka talvel joosta. Talvetossud haakuvad lumega väga hästi ja joosta on mõnus," ütles füsioterapeut Priit Ailt. "Libedaks läheb siis, kui tuleb ootamatult väike plusskraad ja siis läheb jälle külmaks. Mõni jookseb täiesti teadlikult üle hüppeliigese kõrguses lumes, sest see on täiesti teistsugune jooksmistehnika. Peab rohkem põlvi tõstma, peab rohkem jälgima, kuhu sa jala maha paned, et paksu lume all poleks peidus mõnda puujuurt, ei saa laisalt joosta."

Hiljuti tekitas palju kõneainet New York Timesis ilmunud artikkel, mis väitis, et jooksmine on pikemaajaliselt kasulikum kui kõndimine.

"See on küll väga kõlav pealkiri, aga tegelikult olid artiklis kirjas klassikalised soovitused," kommenteeris Ailt. "Pealkiri tuli sellest, et loo kirjutajad võrdlesid kehalist koormust vastavalt minutitele. Kui jooksed viis minutit, siis sama kasuteguri võib saada ka 20-minutilise kõndimisega. Muidugi inimestele ju meeldib, et miks ma pean kakskümmend minutit vaeva nägema, kui ma saan sama viie minutiga."

Ailt ütles, et kui inimene on harjunud pikemalt kõndima, oleks kasulikum, kui sinna vahele sisse tuua jooksuintervall. "Näiteks kümne minuti kohta teha kolm kuni viis minutit jooksusammu, siis jälle kõndida ja nii suurendada jooksu osakaalu," lisas ta.

Samuti tasuks pikkadele jalgsimatkadele jooksusammud sisse tuua. "Puhtalt sellepärast, et organism tahab ka mingiks arenguks uut ärritust saada ja see on väga hea ärritus organismile, kui korraks mingi jooksusamm teha," ütles Ailt. "Aga seda tuleks kindlasti teha järk-järgult. Inimene võiks jälgida ka oma koormustaluvust, et mis samal ajal tema pulss teeb. Võiks jälgida, et kõndimise ja jooksu pulsivahemik oleks 30 löögi juures. Kui pärast jooksutsüklit uuesti kõndima hakata ja pulss enam alla ei tule, siis on juba piiripealne treenimine olnud."

Ailti sõnul vaidlevad inimesed veel selle üle, kumb koormab liigeseid rohkem, kas kõndides tehtud kannalöök vastu maad või rulluva sammuga sörkjooks. Ma tean paljusid sportlasi, kes vihkavad kõndimist ja ütlevad, et ma ei suuda kaubanduskeskuses tundide viisi ringi kõndida, neil on lihtsam tunnike joosta kui kaks tundi kõndida. Tänapäeval on ka see juba fakt, et liigeste "kulumine" on rohkem roostehaigus, et inimene pole ennast piisavalt liigutanud, kui liigutushaigus ehk siis artroosiga inimesed on enamasti diivanisportlased, mitte maratonijooksjad."