X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Jonnakast lapsest võib kasvada manipulaator

Foto: Krista Taim/ERR

Lapsed, kes on harjunud vanemaid mõjutades alati oma tahtmist saama, võivad täiskasvanuna manipulaatorid olla, rääkis "Huvitajas" kliiniline psühholoog ja verge koolitaja Airiin Demir.

"Manipulatsioon on käitumine, kus inimene proovib teise inimese mõtteid, tundeid ja tegevusi kontrollida või enda kasu saamise eesmärgil mõjutada," selgitas kliiniline psühholoog Airiin Demir. "Manipulaator tahab ise midagi saada ja muudab oma käitumist enda huvidest lähtuvalt, tal puudub kontakt iseenda tunnete ja vajadustega."

Kust manipulaatorid tulevad?

Demir kirjeldas tavapärast sündmust toidupoes. "Olete näinud põrandale viskunud nutvat last või suurte silmadega kommi lunivat põngerjat? Vanemal on võimalus anda lapsele kogemus, kas selline käitumine viib ta tulemuseni, mis mõlemale osapoolele on sobilik ja kasulik. Inimene ei ole sünni poolest manipulaator, vaid õpib sellist käitumist oma vanematelt."

Psühholoogi kogemus näitab, et jonnakast lapsest võib kasvada inimene, kes kasutab varjatud käitumisviise enda huvide rahuldamiseks ka täiskasvanuna. "Kui lapsed on end väljendades füüsiliselt agressiivsed, siis suureks saades muutuvad nad sõnaliselt agressiivseks," selgitas Demir manipulaatorite teket. Seetõttu on oluline lapse positiivne mõjutamine varajases eas.

"Osav manipulaator tegutseb moel, mil ohver ei saa isegi aru, kuidas teda negatiivselt on mõjutatud. Omakasu saamiseks mõtleb manipulaator lugusid välja, valetab sageli kuni ähvarduste ja agressiivsete rünnakuteni välja," lisas ta.

Demir jagas praktilisi soovitusi, kuidas laste ja vanemate vahelist suhtlemist ausamaks saada. "Kui vanem ütleb lapsele: "Kui sa aru saaksid, kui väsinud ma olen, siis sa niimoodi ei käituks", võib see tekitada lapses süütunnet. Vanem võiks öelda hoopis: "Ma olen tõesti praegu väsinud, lepime kokku, et ma pikutan ja olen sinu jaoks tunni aja pärast olemas." Suure tõenäosusega õnnestub sel moel vältida oma lapses manipulatiivsete oskuste arenemist.

Selleks, et mõista, kas sinuga on manipuleeritud, soovitas psühholoog ausat ja avatud vestlust. "Pane tähele oma tundeid, mida teise inimese jutt või tegevus sinus tekitab. Üldjuhul jätab manipulaator sinusse negatiivse tunde." Kriitilises olukorras vesteldes innustas Demir kasutama lauset: "See, mida sa praegu teed või ütled, on väga halb, ja ma ei taha seda tunda."

Avatus ja julgus ausaks kommunikatsiooniks on manipulatsiooni lõpetamiseks tema sõnul ainuõige tee. Juhul, kui manipulaator vastab vestlusele vaikimisega soovitas psühholoog 24-ks tunniks hingetõmbepausi. "Aitab otse küsimine ja rääkimine, oma tunnete ja mõtete selge väljaütlemine," lisas Demir.

Toimetaja: Kethi Uibomägi

Allikas: "Huvitaja", intervjueeris Krista Taim

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: