Marani sõnul on Tallinna Loomaaed Eesti kultuuri kontekstis täiesti unikaalne asutus ning tegemist on rahvusliku institutsiooniga. "Võib ju tunduda, et kui külastaja tuleb, siis loomaaed on selline lihtne koht, kus on nunnud loomad ning loomaaia direktor paitab seal lõvikutsikat, aga asi on väga kaugel sellest," nentis ta.

"Loomaaias saab kokku väga palju erinevaid valdkondi, mis ühelt poolt teeb selle ääretult põnevaks ja huvitavaks kohaks, kuid peab arvestama, et ilu ja valu on selles asutuses koos," rõhutas Maran ning lisas, et iga vale otsus võib tuua andestamatuid vigu, mis on hästi valus teema loomaaia kuvandile ka rahvusvahelises mõttes. Kui hariduse ja looduskaitse funktsioonide osas oleme oma rahvusvaheliste kolleegide sõnul esirinnas, siis loomade heaolu tagamise ning aedikute poole peal on Marani meelest loomaaias probleeme.

Tallinna Loomaaial ei ole ametlikku uut juhti olnud selle aasta kevadest. Maran oleks pidanud ideaalvariandiks seda, kui loomaaia seest oleks kasvanud ühel hetkel uus juht. "Ma oleks väga lootnud, aga lihtsalt ei õnnestunud," lisas Maran.

Ka välismaalt uue loomaaia direktori otsimisel on piirangud ees – juhilt eeldatakse eesti keele oskust ning rahvusvahelises kontekstis räägitakse täiesti teistsuguse suurusega palgast. 

Võrdluseks tõi Maran Saksamaa, kus on üle 500 loomaaia ning loomaaiaga tegelevate inimeste kogukond olemas. "See tähendab, et neid inimesi, kes selle valdkonnaga tegelevad, on ääretult palju. Kui korraldatakse uue juhi konkurss, siis teistest loomaaedadest saab tulla kas teine direktor või alamastme peal olevaid inimesi. Eestis tekib kohe aga vaakum."

"Tegelikult peaks uut juhti ikka kasvatama – kõige parem variant on see, kui oleks lühiajaline direktori positsioon ning Tallinna Loomaaed oleks iseseisev juriidiline isik, näiteks sihtasutus. Sellisel juhul saab nõukogu vaadata, et see poliitiline suund või strateegiline suund, kuhu loomaaed läheb, on õige. /---/ Teise poole pealt võtab nõukogu uue direktori ja vaatab, kas ta siis areneb õiges suunas või mitte. Oluline on, et juht saaks kohe igal pool maailmas käia, et ta saaks aru, mis on loomaaed," sõnas Maran ning selgitas, et loomaaias on mitmeid funktsioone, mida tavainimene ei pruugi mõista.

Saates meenutas Maran ka 40 aasta tagust aega, kui ta ise loomaaeda tööle läks. Vana loomaaed asus toona veel Kadriorus ning direktor Mati Kaalu kontoriruum oli Peeter I saunamajas. Vestluse käigus heitis Mati Kaal pilgu kaugusesse ja lausus Maranile, et loomaaeda saab tööle tulla ainult linnukesega inimene. 

Marani sõnul peavad loomaaeda tööle tulevad inimesed olema kuidagi eripärased, sest neile peavad huvi pakkuma päris loomad, sealhulgas ka kaasnevad ebamugavad olukorrad, ja nad peaksid tahtma loomadega tegeleda.

"Tavaliselt need inimesed kipuvad olema ka väga eripärased egod, mitte nüüd halvas mõttes, aga heas mõttes just. See teeb asutuse juhtimise poole ja juhi leidmise protsessi väga keeruliseks, sest ühelt poolt sa leiad väga huvitavaid inimesi, aga see ei tähenda üldsegi mitte, et lihtsaid inimesi. Ja jällegi, see ilu ja valu tuleb selles asutuses kokku just sellega, et on hästi palju erinevaid ning mõnes mõttes väga keerulisi persoone," märkis Maran.