"Novembris ilmus üleilmne võrdlusuuring, kus osales üle 140 riigi ning kus küsiti inimestelt, kas nad on viimase kuu aja jooksul raha heategevuseks annetanud," rääkis annetamistalgute korraldaja Urmo Kübar. "Selgus, et Eestis on iga teine täiskasvanud inimene annetanud, mis teeb 52 protsenti kõikidest Eesti inimestest. Selle numbriga oleme teiste riikide hulgas tõusnud juba 28. kohale, mis omakorda tähendab, et Eesti on teinud kõikide uuringus võrreldud riikide hulgas kiireima tõusu."

Kübara sõnul kasvasid 2022. aastal Eesti vabaühendustele annetatud summad 2021. aastaga võrreldes 40 miljoni euro võrra, jõudes ligi 96 miljoni euroni.

"Nii suurt summat pole eestlased kunagi varem annetanud," lisas Kübar. "Kunagi varem pole olnud ka ühele organisatsioonile annetatud summad nii suured. Varasem ühele organisatsioonile annetatud rekord oli 3,5 miljonit eurot, aga eelmisel aastal annetati üle 3,5 miljoni kokku kuuele organisatsioonile: Eesti Pagulasabile 6,4, Eesti Punasele Ristile 5,5 , MTÜ Slava Ukrainile 4,7, Päästeliidule 4,4, Ukraina Kultuurikeskusele ja Vähiravifondile Kingitud Elu 3,5 miljonit eurot.

"Kõige populaarsem valdkond annetajate hulgas oli Ukraina abistamine," ütles Kübar. "Aga hea uudis on see, et kolm organisatsiooni, kes on tavapäraselt olnud edukaimad annetuste kogujad nagu Vähiravifond Kingitud Elu, Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond ja SOS Lasteküla koguvad annetusi ikkagi oma tavapärasel tasemel. Seega ei ole Ukraina annetused tulnud teiste valdkondade arvelt, vaid neile lisaks. See omakorda tähendab, et aina rohkem inimesi leiab tee heategevuse juurde ja olemasolevad annetajad annetavad rohkem, kui näevad, et selleks on tõepoolest vajadus."

Kübara sõnul teeb rõõmu ka see, et Eesti ettevõtted hakkasid eelmisel aastal oluliselt rohkem annetama. "Annetussummad tõusid 15 miljonilt 30 miljonini," märkis Kübar. "Üksikannetajate hulgas on kaks sihtgruppi, kes teistest rohkem aktiveerusid. Need olid kõige nooremad annetajad ja vanemas keskeas mehed. Viimased on sama põlvkond, kes domineerisid ka Eesti ettevõtete juhtide hulgas."

Põhjustena, miks ettevõtted ja inimesed on senisest rohkem annetama hakanud, tõi Kübar välja, et annetamiskultuur on ühiskonnas süvenenud, elujärg paranenud ning vabaühendused on teinud head tööd oma tegevuse tutvustamisel ja annetajatega suhtlemisel.

2022. aastal annetati Eesti vabaühendustele 95,7, 2021. aastal 55,8, 2020. aastal 48,9, 209. aastal 46,9 ja 2018. aastal 40,3 miljonit eurot.