X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Psühholoog: oluline on aru saada, mis tüüpi edasilükkaja sa oled

Foto: "Terevisioon"/ERR

Psühholoog Eva Maria Kangro rääkis "Terevisiooni" stuudios prokrastineerimisest ehk edasi lükkamisest või venitamisest ning andis nõuandeid, kuidas sellest mustrist välja tulla.

"See millega me igapäeva elus põrkume on illusioon, mille me endale loome – küll saab, küll ma jõuan, küll ühel päeva, ühel hetkel, natuke veel. Niimoodi me siis elame ja lükkame edasi," selgitas Kangro.

Tingimata ei ole tegemist logelemisega. "Seal võib olla mõnulemise ja lihtsalt hetke nautimise moment ka sees. Aju mõttes käivad meil asjad nii, et on pidurdusmehhanismid ja on käivitusmehhanismid. Kui sul on raske pidurdada midagi, millest sul on hetkel mõnus olla, siis ongi sinna kõrvale väga raske käivitada järgmist tegevust," ütles Kangro.

Tegu on täitsa inimliku nähtusega ning kui me sellepärast ei kannataks, siis probleemi polekski. "Päris palju on selliseid hetki, kus mõeldakse, et pagan – oleks ma natukene varem alustanud või miks ometi jäid jälle asjad nii viimasele hetkele. /.../ Just see tagantjärgi kahetsemine on see, mis edasi lükkamisega kaasas käib ja sellest võiks ju vabaneda," arvas Kangro.

Kangro pakkus välja ka lihtsa nipi, kuidas oma aju paika kruttida. "See on selline mentaalne seisund, kus ütled endale, et muud ei jääd üle. Sa ei jäta endale varianti B veel midagi toimetada või teha või mõelda, et küll ma jõuan. Vaid lihtsalt sead ennast fakti ette, et nüüd ma teen," soovitas Kangro.

Oluline on ka aru saada mis laadi edasilükkaja sa oled. "See ei ole päris üheplaaniline nähtus. Seal taga on peenemad mehhanismid. Näiteks tahab mõni inimene teha kõike täiuslikult. /.../ Siis sa igaks juhuks ei hakka proovimagi, sest väga suur võimalus on, et valmistad iseendale ja teistele pettumust," selgitas Kangro.

"Teinekord on hetki, kus inimene kõhkleb või kahtleb, kas ta saab üldse hakkama. Jällegi, on turvalisem mitte minna oma näppu tulle pistma. Mõned on jälle suured unistajad. Ilus pilt on silme ees ja siis tuleb natukene vaeva näha. /.../ See on natuke tülikas. Siis tehakse pigem asju, mis ei ole tülikad, mis on juba hästi käpas, lihvid olemasolevat aga ei võta ette midagi uut," ütles Kangro ja lisas, et tüpaaži välja selgitamine aitab paika panna strateegia.

Külm ja pime talveaeg Kangro sõnul olukorda ei mõjuta ning soovi korral leiab vabanduse ka ilusal suvepäeval. "Siiski on teada ka see, et kui pea on puhanud, pea on selge, ümber on tugivõrk, kes sind nügivad ka ja meel on reibas, siis on loomulikult lihtsam tegutseda," ütles Kangro.

Toimetaja: Neit-Eerik Nestor

Allikas: "Terevisioon", intervjueeris Katrin Viirpalu

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: