Parvlaeva Amalie päästja: nii suuri päästeoperatsioone on õnneks harva
Ruhnust Kihnu teel olnud parvlaev Amalie vajus kreeni, pärast mida käivitas politsei- ja piirivalveamet päästeoperatsiooni inimeste evakueerimiseks laeva pardalt. "Ringvaates" rääkis päästja Jarno Kalind, et nii suuri ja raskeid päästeoperatsioone tuleb õnneks ette väga harva, kord kümne aasta jooksul.
"Merevalvekeskus andis meile teada, et 14 inimest on hädas, valmistuge väljalennuks. See ei olnud tavapärane kõne," ütles päästekopteri kapten Tanel Liblik.
"Meie ülesanne oli lennata kiirelt välja ja anda inimestele abi. Hindasime meeskonnaga, millised on riskid, kuidas saame inimesed päästa, milliseid vahendeid kasutame," ütles päästekopteri vintsioperaator Jarno Kalind. "Mõeldi läbi kõik ohuolukorrad."
"Otsus vintsimiseks tuli juhtimiskeskusest," selgitas Liblik. " Kui selgus, et inimeste pardale jätmine on ohtlikum kui nende päästmine".
"Kõigepealt otsisime välja koha, kust vintsimist alustada ja siis lasime päästja laevatekile," kirjeldas Kalind ohtlikku olukorda tuulisel merel. "Päästja võttis vahendid kaasa, kuid tormisel merel oli see väga raske ülesanne. Aga olime neid ohuolukordi treeningutel harjutanud."
"Et me sellega hästi hakkama saime, oli puhtalt pidevate treeningute tulemus," lisas Liblik.
"Päästja jäi laevale ja saatis inimesed ükshaaval üles," kirjeldas Kalind. "Vintsioperaator võttis inimesed üleval vastu. Kõik inimesed olid hea tervise juures. Korve, millega transporditakse haigeid ja lamavaid inimesi, vaja ei läinud. Seitse inimest tõime laevalt ära, ühe viisime haiglasse."
"Selliseid suuri päästeoperatsioone tuleb päris harva ette. Kord kümne aasta jooksul. Mul oli viimati selline suurem päästeoperatsioon 2000. aastal, kui Hiiumaa lähistel Vene laevalt oli vaja päästa 13 meremeest," ütles Kalind.
Toimetaja: Annika Remmel
Allikas: "Ringvaade"