Eestis elab hetkel 750 last pere- ja asenduskodudes, lahus oma bioloogilistest vanematest. Kõikide nende lood ja elukäigud on erinevad, nagu ka perede, kes on oma kodu ukse vanemlikust hoolest ilma jäänud lastele avanud. Dokumentaallugude sari "Koduteel" jätkab sel sügisel kohtumistega, mis korraga on nii rasked kui ka südamlikud.

Saatejuht Grete Lõbu külastab saatesarja teisel hooajal peresid, kes on enda juurde võtnud ühe või ka mitu last, kellel ei ole oma sünnivanematega koos võimalik elada. Oma lugu jagavad needki noored, kes sellise raske muutuse elus läbi on teinud. Mured ja rõõmud ning kooskasvamise keerukused on neil kõikidel. Nii räägib avasaade sel laupäeval Nataljast, kes pidi oma emast lahkuma kõigest seitsmeaastasena. Saate teine kohtumine on Tuuliga, kes avas oma kodu kahele noorele, keda nüüd oma lasteks kutsuda saab.

Grete Lõbu on südamepõhjani tänulik kõikidele inimestele, kes saate jaoks oma väga isiklikke lugusid jagasid: "Loomulikult on nendes lugudes maailma kõige suuremat traagikat, sest kuidas teisiti kirjeldada olukorda, kui lapsed ei saa oma vanematele loota. Aga pea kõigis neis lugudes on meeletut kergendust, kojujõudmise tunnet ning lootust paremale tulevikule, sest on häid inimesi, kellele võõras valu läheb nii palju korda. See läbi valu leitud õnn ja rõõm on see, mis annab tunde, et ehk kõik saab lõpuks ikkagi korda. On lootust."

Statistika kohaselt eraldatakse Eestis igal aastal perekonnast ligi 250 last. Osa neist naaseb oma sünniperre, ent paljudel pole see võimalik.

Sotsiaalkindlustusameti asendushoolduse teavituse peaspetsialisti Silja Oja sõnul on novembri seisuga tänavu lapsendatud Eestis 18 last. Hooldusperedesse on läinud elama 34 last. Eesti asendus- ja perekodudes ehk vana nimega lastekodudes elab aga ikka ligi 750 last. "Kui laps ei saa elada oma sünniperes, leitakse talle võimalus kasvada asendushooldusel. Lapsele on parim perepõhine asendushooldus ehk kas siis lapsendamine, eestkoste või hoolduspere. Seda põhjusel, et iga lapse jaoks on eluliselt tähtis, et tema elus oleks vähemalt üks turvaline täiskasvanu, kelle jaoks just tema on kõige olulisem," selgitab ta hetkeolukorda Eestis.

Lapse tulekuks on ettevalmistuse saanud veel 24 peret, aga vajadus on märksa suurem. "Selliseid peresid leida ei ole lihtne ja alati ei olegi asi perede piisavuses, vaid pigem selles, millises vanuses lapsi nad on valmis vastu võtma ja kas ollakse valmis võtma ka erivajadustega lapsi. 80 protsenti asendus- ja perekodudes elavatest lastest on vanemad kui 12, aga vähesed pered on valmis võtma vanemat kui kümneaastast last. Samas ka 17aastane on alles laps, kes vajab hellust ja armastust ning pere tuge, et olla valmis varsti iseseisvasse ellu astuma."

Saatesari "Koduteel" sai alguse 2021. aasta detsembris, kui ETV+ tõi esmakordselt kasuperede lood vaatajateni. Laupäeval, 25. novembril ETVs kell 19.30 alustav viieosaline hooaeg viib vaatajad kokku kümne erineva elusaatusega. Venekeelne "Koduteel" alustab ETV+ ekraanil järjekorras kolmanda hooajaga neljapäeval, 30. novembril. Dokumentaalsaated on valminud koostöös Sotsiaalkindlustusametiga Euroopa Sotsiaalfondi projekti (TAT) "Laste ja perede toetamine" raames.

Vaatajateni jõuab kokku 18 eesti- ja venekeelset lühidokumentaalfilmi, mis avavad kasuvanemluse teemat uute nurkade alt. Näiteks saab näha lugu perest, kuhu sünnib lisaks kasulapsele ka bioloogiline laps, esimest korda saab sõna samast soost vanematega pere ja oma lugu jagab tänaseks sõltuvusprobleemi seljatanud ema, kes pidi kunagi oma lapsest loobuma.

Varasemaid saateid näeb Jupiteris:

ETV "Koduteel"

ETV+ "Koduteel" koos eestikeelsete subtiitritega