"Eesnäärmevähk on Eesti meestel number üks vähivorm," ütles uroloog Mihhail Kovtun. "Eesnäärmevähi esinemissagedus populatsioonis on stabiilne, küsimus on selles, kui palju me seda avastame. Teadlikkus meeste hulgas on tõusnud."

"Minu isa lugu on kindlasti hoiatav," ütles Tormi Soekõrv, MTÜ Eesnäärmevähi Patsientide Liit asutaja ja juhatuse liige. "Minu isal avastati eesnäärmevähk, arstide soovitusel valis ta lõikuse, sai niiöelda terveks ja lükkas selle teema mõnes mõttes vaiba alla. Seitse aastat hiljem sattus ta jälle arsti juurde, siis oli olukord aga juba väga kehv. Kuna meditsiin ja ravimid on tänapäeval väga head, sai ta tänu arstidele veel viis aastat juurde, aga 2005. aastal ta suri."

"Minu isa suur soov oli MTÜ loomine, mis toetaks sarnases olukorras mehi. Ta tundis ja nägi, et meditsiiniinfo saavad mehed küll kätte, sest arstid on meil head aga siis on vaja veel midagi, mida mees tihti ei tea," ütles Soekõrv. "Arst ei ütle sulle täpselt, millist ravi valida, kui on mitu võimalust. See on koht, kus mees tahaks nõu pidada ja kõige parem on seda teha kellegagi, kes on selle protseduuri läbi käinud. See on meie MTÜ kõige suurem väärtus."

"Ravi sõltub vähi staadiumist," ütles Kovtun. "Kui räägime algstaadiumitest, siis on mõned valikud, mis kõik on efektiivsuse mõttes võrdväärsed, küsimus on kõrvaltoimetes ja siin anname patsiendile informeeritud valiku. Ravivõimalused Eestis on suhteliselt head. Aga kindlasti on meil arenguruumi ka. See nõuab raha ja peame arvestama, et igal aastal tulevad uued meetodid, uued ravimid ja koheselt need Eestisse ei jõua."

Kovtuni sõnul on uusimate ravimite kättesaadavus Eestis pigem rahuldav, sisuliselt kõik ravimid, mis Euroopas, on meil olemas ka Eestis. "Mitte kõik ei ole aga kõigile kompenseeritud," lisas ta. "On olemas konkreetsed juhtumid, milliste kriteeriumide järgi saame patsiendile ravimeid pakkuda ja mõnikord jäävad Eesti patsiendid ravist ilma, aga enamasti mitte."

"Kõige olulisem on, et mehed jõuaksid arsti juurde. Õigel ajal haigust avastades on tervenemise väljavaated oluliselt paremad," ütles Soekõrv. "Sel laupäeval on tasuta infopäev loengute ja paneeldiskussiooniga, kus saab nõu küsida, tulla võivad nii patsiendid kui ka nende lähedased."

"Info puudumine takistab meestel õigel ajal arsti juurde jõudmist," lisas Kovtun. "Perearstid on meil tublid ja saadavad mehi, aga mees ise ei tea, miks ta uroloogi juurde saadeti."

"Suhtle perearstiga ja uuri, kas arstlikus kontrollis käies on vereproovidega koos võetud ka PSA test. Selleks ei pea eraldi vereproovi tegema minema," ütles Soekõrv. "Kodulehelt vahimehed.ee saab samuti infot. See nimi on minu isa leiutis, väike sõnamäng vähimehed-vahimehed, kes peavad haiguse üle vahti. Kodulehelt saab kogu vajaliku info kätte. Mehed, võtke vastutus ja tegelege oma tervisega."