80-aastane Ly Seppel-Ehin kinnitas, et tema oli 42 aastat oma pere ainus autojuht, kuid kuu aega tagasi otsustas ta oma auto maha müüa. "Mul juhtus Raplas parklas üks õnnetus, kus mu jalg libises ja vajutasin valet pedaali, õnneks oli aga betoonseinani ja järgmise autoni 15 meetrit, kuid ma võtsin seda kui märki," sõnas ta ja lisas, et ta oli juba fem märganud, et pole enam piisavalt taiplik ja kiire. "Sain aru, et ma võin olla ohtlik ning ma ei taha lõpetada oma autojuhi karjääri pauguga."

"Auto oli mu elus mitte peamine roll, vaid mingi kolmas või neljas, mul ei olnud sellest rollist kahju, aga autost oli küll kahju, see oli parim auto, mis mul kunagi oli olnud," selgitas ta ja mainis, et see oli automaatkäigukastiga Ford. "Auto oli minu jaoks tööriist ja ma seda rolli tegelikult ei armasta, sest seal on liiga palju vastutust."

Voldemar Kuslap tõi välja, et tema on üle 50 aasta autoga sõitnud ning on endaga pigem rahul. "Ma ei ütleks, et ma olen musterautojuht, ma olen püüdnud küll elementaarsetest liikluseeskirjadest kinni pidada, aga olen alustanud, et muutun kärsituks, kui pean mõne tossava masina või teerulli taga tükk aega sõitma, siis ma üritan mööda sõita," selgitas ta.

"Tohutu autode arvu kasvuga on muutunud liiklus palju närvilisemaks, on kadunud ära elementaarne kollegiaalsus ja lugupidamine ning eriti häirivad kamikaze'd, kelle jaoks ei eksisteeri telgjoont ega pole soovi suunatuld näidata," nentis Kuslap ja lisas, et autoroolis istudes tunneb ta end palju rahulikumalt kui kõrvalistmel istudes. "Pole midagi ilusamat, kui ma tulen hilisööl tagasi ja saan kuulata süvenenult muusikat."