Henrik Normann ütles, et Madis Millingu elutempo oli sõjamehele kohane: möla maja, ei ole mingit virisemist. "Ega ma meie ühisest ajast ei mäleta küll tervislikke tagasilööke, seega tema lahkumine oli minu jaoks täielik šokk," selgitas ta ja lisas, et Anti Reinthali lavastus "Kleit, mina ja Milling", millega ta mööda Eestit tiirutab, oleks ilmselt heale sõbrale meeldinud. "Ma arvan, et ta kiidaks selle heaks."

Ta tõi välja, et on "Edekabelis" ka Madis Millingut parodeerinud. "Ta juhtis kunagi mingit telemängu ja siis ma tegin teda järgi," mainis ta ja lisas, et parodeerimine Millingut kuidagi ei solvanud. "Ta oli harjunud, ega ta nii väga ei hakanud midagi üle elama."

Uues lavastuses ei räägi Normann ainult naljakaid lugusid. "Seal üks hetk on ka päris tõsine," ütles ta ja lisas, et kui Madis Milling oleks veel elus, siis võiks Maie ja Valdur uuesti ellu ärgata. "Meil oli küll jutt, et võiks nad tuua kokku siis, kui me oleme päriselus sama vanad kui need tegelased, meie oma mängu mõttes olid nad kuskil 60-aastased, võib-olla 63, võib-olla 64."

"Madis Milling on lavapartner, kellega on üks hingamine, kui sa temaga läksid lavale, siis me võisime üksteisele igasugu ootamatuid vigureid teha või olla kantud just tol hetkel pähe loonud improvisatsioonilisest väga heast mõttest ja me mõlemad allusime sellele," selgitas ta ja mainis, et enam ta ei julge näitlejatega seda sama proovida. "Eks me töötasime pikalt-pikalt kokku, seega see oli ka töö vili."